Riigikogu koalitsioonihäältega hääletati maha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega oli soov kuulutada riigipühaks ka ülestõusmiste teine püha, nagu see on enamuses Euroopa riikides välja arvatud Maltal, Portugalis ja Eestis.
Lisaks soovis EKRE selle eelnõuga võimaldada anda iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval.
Eestis on üks rahvuspüha, vabariigi aastapäev, ja 11 riigipüha. Pühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10. Sellel aastal neist kuus langeb argipäevale ja neli nädalavahetusele.
„Just puhkepäevadele liikuvate riigipühade tõttu on esitatud tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, et rahvuspüha või riigipüha langemisel nädalavahetusse lisanduks lisapuhkepäev uude töönädalasse, välja arvatud riigipühad, mis on alati pühapäeval. Need on ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha,“ kõneles eelnõu tutvustanud EKRE saadik Evelin Poolamets, kelle sõnul on eelnõu eesmärgiks suurendada Eesti puhkepäevade arvu, et inimestel oleks võimalus rohkem aega veeta koos perega, külastada kultuuriüritusi või teha sporti. „Eelnõu muudatus parandab töötajate töö‑ ja pereelu, aidates omakorda kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule. Pühade ajal vaba aja andmise eesmärgiks on eelkõige võimaldada inimestel pühi tähistada ja see ei toimuks puhkepäeva arvelt. Puhkuse kompenseerimine suurendab ka töötajate motivatsiooni,“ lausus Poolamets.
Ülestõusmispühad on kristliku kirikukalendri tähtsaim püha. Sellise päeva riiklikuks pühaks kuulutamine Eestis näitaks austust kristlike traditsioonide ja kultuuripärandi vastu, mis on osa riigi ajaloost ja euroopalikust identiteedist.
Põhiseaduskomisjoni esindanud Kalle Laanet rääkis, et komisjoni ettepanek oli see ettepanek tagasi lükata.
Riigikogus jaotusid hääled nii, et tagasilükkamise poolt oli 43 koalitsioonierakonna saadikut, vastu 24, hääletamata jättis 17 saadikut.
