Eesti laskis sisse piiramatul hulgal Ukraina nn põgenikke, kusjuures üle lõunapiiri saabujaid pole kunagi kontrollitud ja isegi mitte kirja pandud ning tagajärjeks on see, mida paljud teised Euroopa riigid on juba ammu kogenud – tõeliste abivajajatega koos ja võib-olla isegi enne neid on kohal kuritegelikud struktuurid. See on massimigratsiooni korral tavaline.
Ka Eestis pani riiklik propaganda sõjapõgenike puhul peale narratiivi, et kõik nad on õnnetud sõjapõgenikud, kes võivad vabalt tulla, neid ei tohi kontrollida ega milleski keelata. Selle varjus on nüüd hea põli sõjaväekohustusest kõrvalehoidjatel, kurjategijatel ja muul tumedal elemendil.
Siit ka kriitika Eesti valitsuse pihta, kes on lasknud välja kujuneda ulatuslikul petusüsteemil, mille puhul isegi Ukraina kurjategijad imestavad, et kuidas on see võimalik, et rahvas nii rumal on.
Tasub tähele panna ka Ukraina ja Eesti kuritegevuse põimumist ja nii-öelda rahvusvahelist koostööd – meie inimesi petetakse juba Ukrainas asuvatest keskustest, siinviibivad ukrainlased aga on käinud raha järel, mida inimestelt on välja petetud. Ukrainast on saanud teine (petukirja)Nigeeria.
Kaks BNS-i uudist kinnitavad kõike seda.
BNS: “Eesti inimestelt raha välja petvad Ukrainas petukõnekeskused otsivad aktiivselt eesti keele oskajaid ja teadaolevalt on Eestist juba läinud inimesi sõdivasse riiki raketirünnakute alla suurt raha teenima ja oma kaasmaalastelt raha välja petma.
Eesti keele oskajaid on petistel tarvis selleks, et pääseda ligi eestlaste rahale. Eestlased enamasti ei usu, et neile helistatakse politseist või pangast, kui räägitakse vene keeles. Enamast jääbki pettus ainult katseks, kui potentsiaalne ohver palub helistajal rääkida eesti keeles. Kõnekeskusesse palgatud eestlased muudaksid olukorda.
Politsei pidas juuni alguses Tallinnas kinni petukeskuse heaks töötava rahamuula, kelle telefonis oli talletatud arvukalt petiste omavahelisi vestlusi. Suhtlusrakendustesse jäänud vestlused heidavad valgust petuskeemi toimimisele ja petiste mõttemaailmale.
«Me oleme varastanud Eestist juba kõik, mis annab. Võimalik, et peame hakkama tegema tööd hoopis Poolas või Tšehhis,» kirjutas Ukrainas Dnipro petukõnekeskuses tegutsev Chill tänavu 8. mail Telegrami vestluses Tallinnas tegutsevale rahamuulale Nikitale, kelle ülesanne on käia siin petta saanud inimeste käest raha ära toomas.
Omavahelistes vestlustes arutavad petised omavahel, kuidas ikka saavad inimesed nii lollid olla ja oma raha neile lihtsalt ära anda.
14. aprillil kirjutas Chill Ukrainast Nikitale, et ei saa aru inimestest, töötavad terve elu, koguvad miljoni, kuid vanana ei ole neil enam seda raha vaja. «Ma ei saa aru, kuidas saavad inimesed nii lollid olla! Kui keegi mulle sellise kõne teeb, ajab see mind naerma, aga siin annavad inimesed isegi oma korterid ära,» vastas Nikita.”
Teine uudis: “Ukraina majandusjulgeoleku büroo (BEB) tabas rühma kurjategijaid, kes toimetasid humanitaarabi katte varjus ebaseaduslikult riiki ja müüsid maha üle saja sõiduauto, millest osa võis Ukrainasse jõuda Eestist, kirjutab Postimees.
BEB tuvastas uurimise käigus, et grupp inimesi asutas Ukrainas heategevusfondi, mis importis alates käesoleva aasta veebruarist Ukraina relvajõududele mõeldud abi sildi all kokku 130 eri marki sõidukit.
Osaliselt müüdi Ukrainasse toodud autosid kasutatud sõidukite müügiga tegelevate veebilehtede kaudu. Oma teoga vältisid süüdistatavad Ukraina riigile 8 miljoni grivna ehk ligi 180 000 euro maksude ja tollimaksete tasumist.
Kohtueelse uurimise käigus viisid BEB-i Lvivi piirkonna töötajad vilepuhuja osalusel läbi kaks autode kontrollostu. Seejärel otsisid korrakaitsjad läbi kahtlustatavate elukohad, võtsid neilt ära dokumendid, autod, sularaha ja arvutitehnika.
Kohtueelne uurimine ja kogu ebaseadusliku tegevusega seotud isikute ringi selgitamine jätkub, teatas BEB, keda abistavad Ukraina julgeolekuteenistuse sõjaväe vastuluure osakond ja piirivalveteenistus. Paar päeva varem teatas BEB veel teise samasuguse skeemi järgi äri ajanud kurjategijate grupi tabamisest.
Viimased jõudsid käesoleval aastal Ukrainasse smugeldada 500 sõiduautot. Masinad, mida pättidel maha müüa ei õnnestunud, lammutati ning müüdi varuosadeks.
Kahtlustatavate elukohtades korraldati üle poolesaja läbiotsimise, mille käigus saadi muu hulgas kätte 30 sõidukit. Ka selles kohtuasjas käib Lvivi oblastiprokuratuuris kriminaaluurimine.
Kahjusumma suurus, mis antud juhul ebaseaduslikul teel äritsemise tõttu jäi Ukrainal maksudena saamata, hinnatakse ligi 337 000 eurole.”
Ukraina sõda on paljudele kullaauk ning kahjuks on viisavabadus koos sõjapõgenike jumaldamisega pannud Eesti rolli, kus kurjategijad saavad siit ohtralt raha välja pumbata, ka sõdivale Ukrainale määratut. (BNS-UU)
