Tallinnas ja Tartus pole üürikorteri leidmine olnud viimase kümne aasta jooksul kunagi nii kallis kui praegu. City24.ee andmed näitavad, et mõlema linna keskmised üüripakkumiste hinnad püstitasid tänavu juulis uue rekordi. Kui kümme aastat tagasi küsiti Tallinnas üürikorteri eest alla kümne euro ruutmeetri kohta, siis nüüd on keskmine hind kerkinud ligi 15 euroni.
Selle aasta juulis küsiti Tallinnas üürikorteri eest keskmiselt 14,90 eurot ruutmeetri kohta ja Tartus 13,10 eurot – mõlemad on kümne aasta kõrgeimad näitajad. Kümne aastaga on üüripakkumiste hinnad kasvanud enam kui poole võrra ning hinnatõusu taga on eelkõige kahanev pakkumine.
2016. aasta suvel oli üürikorteri keskmine ruutmeetri pakkumishind Tallinnas 9,79 eurot ja Tartus 8,17 eurot. Tänaseks on Tallinna hinnatase kerkinud ligikaudu 52 protsenti ja Tartu oma koguni 60 protsenti. Kasv pole olnud sirgjooneline – kümnendisse mahub kaks sündmust, mis üürituru ajutiselt pea peale pöörasid.
„Esimene neist oli koroonapandeemia. 2020. aasta kevadel, kui piirid sulgusid ja lühiajalise üüri turg kokku kukkus, jõudsid tuhanded seni turistidele üüritud korterid pikaajalise üüri turule. Tallinnas peaaegu kahekordistus üüripakkumiste arv ning keskmine küsitav hind langes 12,30 eurolt 10,94 euroni ruutmeetri kohta. Üürnike jaoks oli tegemist viimase kümnendi ühe soodsaima ajaga – valik oli suur ja hindade üle oli võimalik läbi rääkida,“ kommenteeris City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov.
Teine murrang saabus 2022. aasta kevadel, mil sõjapõgenike saabumine ja üldine nõudluse kasv viisid hinnad mõne kuuga hüppeliselt üles. Kui 2022. aasta märtsis oli Tallinna keskmine pakkumishind 13,20 eurot ruutmeetri kohta, siis juuniks oli see kerkinud 14,56 euroni. Toonane tase püsis pikka aega ületamatu rekordina – kuni tänavuse suveni.
Erinevalt 2022. aasta järsust hinnahüppest on praegune rekord sündinud rahuliku, kuid järjepideva tõusu tulemusena. Tallinna keskmine pakkumishind püsis kogu möödunud aasta 14,50–14,60 euro piires ning jõudis juulis esimest korda 14,90 euroni. Tartus on areng olnud sarnane: pärast mullust 12,50-eurost tipptaset kerkis hind tänavu juulis 13,1 euroni.
Aastases võrdluses on Tallinna üüripakkumiste hinnad tõusnud umbes 3,5 protsenti ja Tartu omad ligi 4 protsenti. See ei ole enam kriisiaegne hinnašokk, vaid pigem uus normaalsus, kus hinnad kerkivad igal kevadsuvel eelmisest tipptasemest veidi kõrgemale.
„Rekordiliste pakkumishindade peamine põhjus peitub pakkumise vähenemises. Kui koroona-aastatel oli Tallinnas ligi 2000 aktiivset üürikuulutust, siis tänavu juulis oli neid vaid veidi üle tuhande. Ka Tartus on aktiivsete pakkumiste arv suvehooaja alguses selgelt väiksem kui suurema pakkumisega aastatel. Vähem pakkumisi tähendab üürileandjatele tugevamat positsiooni: korterid leiavad üürniku kiiremini ja hinnas järeleandmiseks on vähem survet,“ ütles Noppel-Kokerov.
Miks nõudlus püsib tugev?
Nõudlust hoiavad üleval mitu tegurit korraga. Kõrged laenuintressid ja kinnisvara kõrged müügihinnad on suunanud osa potentsiaalsetest ostjatest üüriturule, linnadesse lisandub jätkuvalt uusi elanikke ning sügisel suurendab nõudlust tavapäraselt tudengite saabumine. Eriti selgelt avaldub see Tartus, kus üüriturg järgib suuresti akadeemilist rütmi.
Statistikast joonistub välja korduv muster: pakkumiste arv kasvab juulis ja augustis, kui omanikud toovad korterid turule üliõpilaste saabumise eel, ning ka hinnatase jõuab sageli samal ajal aasta kõrgeimate näitajateni.
Üürniku seisukohast tasub meeles pidada, et tegemist on pakkumis-, mitte tehinguhindadega. Küsitav hind ja lõplik kokkulepe ei pruugi kattuda ning läbirääkimisruumi leidub ka rekordiliste hinnatasemete ajal, eriti korterite puhul, mis on olnud turul kauem.
Samuti on linnasisene hinnavahe endiselt suur: keskmine näitaja hõlmab nii kesklinna uusarenduste kortereid kui ka äärelinna renoveerimata elamispindu.
„Kes plaanib kolimist, sel tasub võimaluse korral vältida üürituru kõige aktiivsemat perioodi juuli lõpust septembrini ning otsida sobivat elamispinda hilissügisel, mil konkurents üürnike vahel on väiksem,“ soovitas Noppel-Kokerov.
Omanike jaoks kinnitab statistika omakorda, et heas seisukorras ja energiatõhus korter leiab praegusel turul üürniku kiiresti ning kõrgemat hinda on lihtsam põhjendada kui varem.
Üks on kindel – kümne aasta andmed ei anna praegu põhjust eeldada üürihindade langust. Nii Tallinna kui ka Tartu üüriturg on jõudnud tasemele, kus uus hinnarekord ei pruugi enam olla erand, vaid võib kujuneda iga uue suve tavapäraseks nähtuseks.
