Laupäeval suri 82-aastasena sõjaajaloolane Mati Õun. Mati Õun (17.07.1942–21.12.2024) oli Eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane, samuti kuulus ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse.
Õunal on trükis ilmunud üle 80 merendus- ja ajalooteemalist raamatut. Ta on mitme teatmeteose (sealhulgas Eesti entsüklopeedia, Mereleksikoni) kaasautor.
Õun on õpetanud ajalugu Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis, sõjaajalugu Eesti humanitaarinstituudis (1992–1994), Eesti riigikaitse akadeemias (1997–1998), Eesti kõrgemas sõjakoolis (1997–1999), Tallinna pedagoogikaülikoolis (2004) ja Tallinna ülikoolis (2010). 2002. aastal luges ta Eesti mereakadeemias meresõjaajalugu.
Ta oli aastatel 1996–2002 Eesti merendusterminoloogia komisjoni esimees.
Ta oli 1988. aastal Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi asutajaid, oli selle esimees 1988–1990 ja 1998–2000. Aastast 2008 oli ta seltsi auesimees.
Aastal 2018 sai Mati Õun Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Tema poeg Silver Õun ütles ERRile järelehüüdes, et jääb igatsema koos isaga tehtud mereretki: “Jään igatsema mereretki, mis mu mälestustes täidavad suurima osa mu lapsepõlvest. Osmussaart, Naissaart, Aegnat, Suurt- ja Väikest-Pakrit ja kõiki teisi veel väiksemaid saari, kus vahepeal ankru hiivasime. Ilmselt neid sõite nii palju ka polnud, aga seda vägevamad nad olid, et nii suurelt meelde jäid. Olid maast ja madalast merekaru ja aina merekarumaks muutusid, mida vanemaks said. Nii loomult kui välimuselt. Nüüd oled juba teiste merekarude seltsis, kel oli au enne sind manalavetele seilata ja kindlasti sõidad nüüd merd ka nendega, kellest oma eluajal võisid vaid raamatutest lugeda. Nüüd põrutasid sinagi ametlikult ajaloo annaalidesse!”
