Riigikogu majanduskomisjoni eilne erakorraline istung käsitles Nordica pankrotti ning komisjoni ette olid kutsutud taristuminister Vladimir Svet, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ja liikuvuse asekantsler Sander Salmu. Majanduskomisjoni kuulub ka EKRE fraktsiooni liige Rene Kokk, kes sõnas istungil, et miinimum, mida Riigikogu ja Riigikogu liikmed selles praegu teha saaksid, on uurimiskomisjoni moodustamine.
“Praegu on vaja kogu tausta ühiskonnale selgitada ja seda peavad tegema poliitikud. Niisugused suured projektid vajavad kõik järelevalvet ja väga kahju on, et samasugune ettepanek Rail Balticu puhul juba lükati tagasi. Saame ikka ja jälle laiutada käsi, et keegi on jätnud õiged otsused tegemata. Mul on küsimus nõukogu tegevuse kohta,” rääkis Kokk. Ta lisas, et nõukogu teostab kontrolli juhatuse üle ja kantsleri ettekandes uurimistöö kohta tuleb välja, et kõike püüti näidata paremas valguses – alates tulemustest kuni selleni, et ei võetud kõiki reaalseid kulusid arvesse. Lisaks see, et ettevõtete juhid olid huvide konfliktis. “Mul on tõesti küsimus, mida tegi nõukogu?“ ütles Kokk.
Kliimaministeeriumi asekantsler Keit Kasemets soovitas vastuse asemel Kokal lugeda raportit. Komisjoni juht Jaak Aab omakorda teatas, et tema ei ole uurimiskomisjonide moodustamise fänn, sest säärastel komisjonidel puuduvad instrumendid. Rene Kokk jäi selles osas eriarvamusele.
Rene Kokk esitada veel teise küsimuse: „Kuna te ütlesite mu eelmise küsimuse peale, et lugegu ma raporteid, mida ma loomulikult võin teha, aga küsimusele ma siiski vastust ei saanud. Niisugune lähenemine ei ole korrektne, surmata küsimus soovimatusega vastata. Tuletan meelde, et tegemist on avaliku istungiga ja selle jälgijatel ei ole raportid kättesaadavad. Seega ma küsin uuesti, kas nõukogu järelevalve on ministeerium vaatest adekvaatne? Kas tuli õigel ajal info, et tegemist on juhtkonna poolse huvide konfliktiga? Kas finantsnäitajate bluffimine ja teisiti näitamine, oli sellele reageerimine nõukogu tasandil adekvaatne?”
Keit Kasemets detailidesse ei läinud ning tõi välja, et nii endise nõukogu kui juhatuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine ja selle käigus selgitatakse, kui korrektselt on käitutud. Ja lisas, et ministeeriumi vaatest on peale seda erikontrolli raporti saamist teinud suuri muudatusi, kuidas riigiettevõtet üldse juhtida. Minister Svet möönis, et tööd ei tehtud rahuldavalt. Aab asub jällegi öeldud siluma, et praegu ei ole võimalik midagi detailselt kommenteerida.
Istung algas sellega, et Svet rääkis, kuidas viimase aasta jooksul on valitsus tegelenud Nordica erastamisega. Ettevõtet ei ole suudetud teha kasumlikuks ning valida olnud kolme variandi vahel: erastamine, maksumaksja raha sisse panemine, pankrot. Erastamisest ei tulnud midagi välja, sest ettevõte, kellega läbi räägiti, hindas riske lõpuks liiga suureks.
Erastamisprotsess ise kestis väga pikalt – eelmise aasta lõpust ja esialgu oli üheksa tõsisemat huvilist, kuid neist vaid kaks tegid reaalsed pakkumised. Kõik olid huvitatud ostma kahte ettevõtet koos – Nordicat ja Transpordi Vara Haldus (TVH).
Seepeale otsustas valitsus enam mitte raha Nordicasse panna ja seejärel ei jäänud juhatusel muud varianti, kui kuulutada välja pankrot. Valitsus investeeris Nordicasse asutamisest saati 40,7 miljonit eurot, lisandus veel 22 miljonit ning Kredexi laenuga lisaks 7,5 miljonit. Lennukid kuuluvad kõik varahaldusettevõttele, Nordical endal mingit vara ei ole.
Aastast 2019 enam Tallinnast väljuvaid lende Nordica ei pakkunud, kuigi see oli meie rahvusliku lennufirma loomise eesmärk.
Eelmisel aastal valmis Nordica tegevuse kohta erikomisjoni raport, mida muuhulgas Riigikogu eest valmides varjati umbes kaks kuud. Avalik ei ole see ikka veel ja seda põhjusel, et seal on palju ärisaladusi ja lepinguid. Riigikogu liikmetele antakse erandina tutvumiseks krüpteeritud variant.
Alates 2020. aastast sõlmitud lepingud, olid Nordical kõik kahjumlikud. Paberil aga tasuvusanalüüsid kasumlikud. Alates 2024 aasta veebruarist on algatatud Nordica endise juhatuse ja nõukogu suhtes Riigi Prokuratuuri ja Keskkriminaalpolitsei uurimine.
Ettevõtte 2023. aasta kahjum oli 25 miljonit eurot, sellest 7 miljonit SAS välislepingu ülevaatamine. Seda lepingut hinnati ettevõttele kahjumlikuks, kuid Nordica ei saanud sellest lepingust taganeda.
2024. aastal on olnud ettevõte kahe miljoni euroga kasumis. Majanduslik seis õnnestus stabiliseerida. Makse on makstud ca miljon eurot kuus, lennujaama ruumide eest ca 500 000.
Audiitor keeldus 2023.a majandusaruande kinnitamisest, sest kahjumlikud lepingud olid näidatud selles paremas valguses.
SAS ütles Nordicaga lepingu üles kuuajase etteteatamisega. Nii kiiresti uusi kliente leida ei suudetud. Seega valitsus otsustas edasi minna pankrotiga.
Praeguseks käib varade realiseerimine. Nordica on tänaseks maksejõuetu. Selle taustaks tuuakse välja ettevõtte panus üheksa aasta jooksul.
Istungil jõuti taas selleni, et erikomisjoni raportit ei ole võimalik avaldada, et mitte kahjustada pankrotivara ja ei mõjutataks järgmisi kohtuvaidlusi. Kuna TVH on eraldi ettevõte, siis tema loodab saada pankrotipesast umbes miljon eurot.
Pankrotipeas on kokku 30 miljoni eest kohustusi. TVH saab olema suurimaid võlausaldajaid selles protsessis. Nordical ei ole endal varasid – üks lennuk, mis ei lenda ja teine on, mis lendab, aga lendab TVH mootoritega. Varad on kõik TVH-s ja neid hakatakse likvideerima. Kui kõik lennukid on müüdud, ettevõte likvideeritakse.
Komisjoni liikmed uurisid, kas on plaan juhatuse liikmetelt tekitatud kahjud sisse nõuda. Svet oli selle mõttega kaasa minemise suhtes ettevaatlik ning rõhutas, et ei saa praegu aru, kas on tegemist süülise hooletuse või tahtliku kahjude tekitamisega. Selle otsuse teeb prokuratuur.
Komisjoni liikmed tõid välja, et 2022. a lõpus ja 2023. aastal poleks pidanud tegema suurt laienemist. Sellele viitas ka erikontroll. Tagatipuks sõlmiti leping SAS-ga.
Komisjoni juht Jaak Aab ja liige Andres Sutt püüdsid küsimusi kõigiti siluda ja tekkinud olukorda kõigiti pehmendada ning mängu toodi hoopis Tallinna Lennujaama aina suurenev lendude maht.
