Eesti majanduslik olukord halveneb üha ja sellest annavad tunnistust uudised, mis kinnitavad, et Reformierakond oma satelliitidega on riiki hävitamas.
BNS vahendab Toiduliidu ettepanekut valitsusele alandada toiduainete käibemaksu: “Toiduliit tõdeb, et Eesti toidukaupade aastane hinnakasv on Euroala üks kiiremaid, nii jaekaubanduse müügimahud kui toidukaupade tootmismahud on langustrendis ja ettevõtete konkurentsivõime halvenemas.
Toiduhindade alanemiseks puuduvad praegu nähtavad positiivsed mõjutegurid. Seni tehtud maksutõusud on jõudnud toidukaupade lõpphinda ning ka edasine maksukoormus kandub paratamatult tarbijale.
Hinnatõus suurendab tarbijate kalduvust eelistada odavamat importkaupa, mille tulemusel vähenevad kodumaiste tootjate tootmismahud, halveneb ettevõtete konkurentsivõime ning seatakse ohtu Eesti toidutootmise jätkusuutlikkus.
Toiduliit ei toeta lähenemist, kus käibemaksu alandamisele järgneks uute maksude kehtestamine või muude maksude tõstmine, mis kokkuvõttes jõuab ikkagi toiduainete lõpphinda ja nullib meetme eesmärgi.”
BNS: “Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust.
“Eesti majanduse ja ühiskonna suur probleem on madal kindlustunne, mis hoiab pidurit peal nii investeeringutel kui tarbimisel. Juba kuuendat aastat majandusest kiiremini kasvavad riigi kulutused üksnes süvendavad seda ebakindlust. Kui kulud ületavad tulusid, tähendab see riigile täiendavat laenamist ja maksutõuse, mis omakorda kiirendavad inflatsiooni,” selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Keskliit juhtis peaministrile saadetud pöördumises tähelepanu, et viimase kuue aastaga on riigi kulud kasvanud ligi 70 protsenti, majandus samal ajal ligi 45 protsenti. See trend on jätkunud tänavu esimesel poolaastal – valitsuse kulud kasvasid 7,4 protsenti, majandus samal ajal umbes viis protsenti. Ainsana kärpis riik üldiseid valitsemiskulusid ühe protsendi võrra, kuid suurt pilti see ei muuda. Maksulaekumine kasvas esimesel poolaastal küll 13 protsenti, kuid see ei tulenenud mitte majanduskasvust, vaid maksutõusudest ja ühekordsetest tehingutest.
Maksutõusud on omakorda mõjutanud hindu Eestis. Näiteks on aastatel 2019-2024 hinnatõus Eestis olnud kokku 45 protsenti ehk kolm korda kiirem kui Soomes, kus see oli 16,2 protsenti, ja peaaegu kaks korda kiirem Euroopa Liidu keskmisest, mis on 25 protsenti. Käesoleva aasta hinnatõusust omakorda kolmandiku kuni poole on andnud maksutõusud. Hoogsalt on kerkinud ka Eesti maksukoormus SKPst, mis on 36,7 protsenti, mis on veel madalam ELi keskmisest, kuid on tõusnud Ida-Euroopa kõrgeimaks.”
Kõik see on Reformierakonna valitsemise tagajärg.
