Viimasel ajal hoogsalt toetust kaotav Reformierakond langes erakondade reitingutabelis viiendaks, ometigi ei loobu sedavõrd mudas rabelev võimuliit võimupirukast.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,6 protsenti, Keskerakonda 17,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 13 protsendiga, Reformierakond 11 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab 3,4 protsenti küsitletutest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,4 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76,8 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitluses varem kordagi nii madal olnud.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul paistab suurima muutusena erakondade toetustabelis silma Reformierakonna toetuse jätkuv langus. “Erakonna toetus on olnud järsus languses juuli algusest saadik, samas paistab praeguseks, et toetuse põhi on saavutatud. Viimased kolm nädalast tulemust on olnud stabiilselt napilt 10 protsendi kohal ning seega tundub, et see on üldjoontes ka see tase, kuhu erakond vähemalt hetkeks on peatunud,” ütles Mölder, lisades, et sama mustri jätkudes järgmine nädal enam suuremat kukkumist endaga kaasa ei too.
“Kõnealune toetuse langus on olnud laiapõhjaline, kuid teatud valijagrupid paistavad siin siiski natuke enam silma. Näiteks on haridustasemete lõikes Reformierakonna toetuse langus olnud kõige järsem just kõrgharidusega valijate seas,” ütles Mölder.
Tema sõnu on 11-protsendine toetus erakonna jaoks ajalooliselt madal seis ning see asetab nad toetustabelis juba väga selge vahega sotsiaaldemokraatide järel viiendale kohale. “Koos Eesti 200-ga, kelle toetus on samuti juba pikemat aega kriitilises seisus, juhtakse seega valitsust, mille reiting kahe erakonna peale kokku on nii Eesti kui ka maailma mastaabis harukordselt madal, 14,4 protsenti,” tõi Mölder esile.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 33 kohta, EKRE ja Keskerakond mõlemad 19 kohta, sotsiaaldemokraadid 14 kohta, Reformierakond 11 kohta ning Parempoolsed viis kohta. Eesti 200 Riigikokku ei pääseks. Praegustel valitsuserakondadel oleks riigikogus seega 11 mandaati ning opositsioonierakondadel 90 mandaati.
