Kolmapäevasel riigieelarve arutelul viitas EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler sellele, et kõik, mida väidetavalt rahanduse parandamiseks ette võetakse, liigub tegelikult vales suunas.
“Kui me pisut kaugemalt tulema hakkame, siis sellest päevast alates, kui päikesetõusu valitsus – nii seda nimetati 2021. aasta alguses – Kaja Kallase juhtimisel pukki astus, on Eestis kõik allamäge läinud. Näiteks transport on sellest ajast kallinenud 32%, eluasemehind 46%, elekter 188%, tervishoid 30%, toit 49%.
Ja siis käib meil siin puldis näiteks rahandusminister riigieelarvet üle andes ja räägib midagi reaalpalga tõusust. Reaalpalk on see vaade palgale, et keskmise palga tõus võrrelduna inflatsiooniga, hindade kallinemisega. Ma ei tea, kust see number võetakse, see reaalpalga tõus. Siis tuleb siia kõnelema täna rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ja räägib midagi pensionitõusust: pensionide tõus ja aitab inimesi ja inimesed saavad hakkama. Ja siis ma vaatan neid numbreid ja mõtlen, et no täiesti paralleelmaailmas toimub see valitsuse tegevus minu arvates. On tegelik elu ja siis on mingisugune fantaasiamaailm, kus nemad elavad.
Ma täna pidasin debatti siin meie peaministriga ja küsisin tema käest, mida ta plaanib teha muutunud geopoliitilises olukorras. Tema rääkis oma fantaasiamaailmast. Ta justkui ei olekski tajunud, et maailmas on suured muutused toimumas. Seda kõigepealt.
Siis eelarveid tehes on viimastel aastatel kogu aeg räägitud riigi rahanduse kordategemisest. Kogu aeg tehakse riigi rahandust korda, iga aasta aina tehakse korda, aga iga aasta, kui sa vaatad riigi laenukoormust või eelarve defitsiiti, siis see kogu aeg liigub vales suunas. Me liigume ka kordategemisest eemale.
Nüüd, kui me vaatame konkreetselt selle eelarve sisse, siin ka täna diskussioonide käigus toodi näiteid. Näiteks ma ise tõin näite sellest, et üks mõõdik Kliimaministeeriumis on see, et kõik ministeeriumid oleksid teinud ära oma ministeeriumi keskkonnajalajälje mõõtmise, et siis on – jess! – Eesti riigis asi paremaks läinud. Ministeeriumis on vaadatud, mitu inimest käib autoga tööle, sorteerib prügi, kui palju kütab oma tuba ja nii edasi. Viljatu tegevus, kasutu tegevus. Aga inimesi hoitakse selle jaoks palgal, et nad seda teeks.
Veel konkreetsemad näited. Me koos Kert Kingoga tegime ettepaneku vähendada ministeeriumide avalike suhete osakondade eelarveid. Tegime need ettepanekud sõltuvalt vastava ministeeriumi vastava osakonna suurusest. Kokku see kärbe oleks umbes 1 miljon ja me kirjutasime, et vabanevat raha kasutada riigieelarve positsiooni parandamiseks.
Teile võib tunduda, et see positsiooni parandamine ongi kõige kurja juur. Aga tegelikult meile näiteks põhjendatakse, et huvihariduselt tuleb miljon ära võtta, et positsiooni parandada, riigil raha vähe. Täna me siin paar eelnõu veel, peale seda riigieelarvet hakkame menetlema eelnõu, kus näiteks rasedatele naistele ja kuni kaheaastastele lastele kehtestatakse arstivisiidi tasu. Kodus lapsi kasvatavatelt emadelt tahetakse ära võtta ravikindlustus. Seda kõike ikka sellepärast, et riigil raha vähe, eelarvepositsioon on halb.
Aga siis, kui ütlete, et teil töötab osakondade viisi inimesi – ja see on sadu inimesi riigis, kui me võtame ka ministeeriumide allasutused – töötavad inimesed, kes räägivad lihtsalt musta valgeks. Iga päev need asutused ja ministeeriumid keeravad mingisuguse käki ja siis neil ongi vaja hästi palju inimesi, kes ujutavad meedia üle mingisuguste – kuidas neid ajakirjanduses nimetatakse? – makstud teadaannetega. Makstud teadaannetega! Aga sinna juurde nende riigi PR-osakondade teadete puhul ei kirjutata “makstud teadaanne”. Lihtsalt saadavad välja, et reaalpalk kasvab ja kõik elu läheb muudkui paremaks.
Nii et halb eelnõu ja kindlasti täna tuleb siia pulti keegi meie fraktsioonist, kes annab üle ka ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada.”
