Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Rain Epler peaminister Kristen Michalilt, et kuidas valitsus üldse kavatseb riigi rahandusega hakkama saada, kui on majanduse tuksi keeranud.
Rain Epler: “Meie riigieelarve aluseks olev majanduskasvu prognoos, suvine, Rahandusministeeriumist, on 3,3%. Hiljaaegu Euroopa Komisjon ütles, et nemad prognoosivad 1,1%. Üleeile teie erakonnakaaslane Sõerd kirjutas, et septembri maksutulud on 43 miljoni euro võrra väiksemad kui eelarves planeeritud. Aktsiisid juba tõusid ja juba ka piirikaubandus lõunapiiril on kasvanud ja põhjapiiril siis vastavalt hääbumas. See tähendab, et raha voolab Eestist välja või seda ei voola sealt põhjast nii palju sisse.
Lisaks me teame, et ega inimeste kindlus ei ole kuidagi suurenenud. Näiteks kui ma ise vaatan ka seda Euroopa Komisjoni prognoosi, siis tegelikult uudised ka mujalt Euroopast, kes on meie suurteks partneriteks, minule küll optimismi ei sisalda. Ka seda võib-olla korrigeeritakse alla.
Ma selles valguses küsin: mis te ennustate, millal te siia tulete või rahandusministri saadate negatiivse lisaeelarvega, et järgmise aasta optimistlikke eelarve tuluprognoose alla korrigeerida? Siis tuleb ka kulusid vastavalt korrigeerida. Ja mis see suurusjärk võiks olla siis, kui te selle negatiivse lisaeelarvega siia tulete?
Ma teise küsimuse läheks võib-olla rohkem detaili. Kui vaadata, kuhu siis see riigi raha kulub – me teame, et siin meil kärbetes on olnud näiteks huviharidus, suurusjärk miljon. Kodustelt emadelt teie kõrval istuva sotsiaalkaitseministri eestvedamisel võetakse ära ravikindlustus. Kas pole paradoksaalne, et see ministri nimi on sotsiaalkaitseminister?
Ja samal ajal ma vaatan siin näiteks neid riigi kulusid – selline asi nagu kolmanda taseme haridus. Sel aastal on raha üle kantud selle teemaga seoses 370 miljonit – ülikoolidele 200 ja siis igasugustele muudele ettevõtetele 168 miljonit. Ja ma vaatan, et näiteks Riigi Kinnisvara saab 2,2 miljonit, Enefit Connect on saanud kolm miljonit, Estravel poolteist. Kui ma vaatan sellele otsa, siis mulle tundub, et ettevõtted kasutavad mingisuguseid riigieelarvelisi vahendeid selleks, et töötajatel palka maksta, aga seda siis kuvada riigile kuidagi, et praktika või kolmanda taseme haridus.
Tegelikult eile – peame jälle rääkima kolleeg Kadastikust, nagu möödunud kolmapäeval –, eile oli tuumateemaline arutelu ja ametnikud ütlesid, et ei leitud 50 tuhandet, et palgata ametnik, kes hakkaks tegelema sellega, et tuumaregulaator meil kunagi olema saaks. Samal ajal ornitoloogidele makstakse aastas 600 000.
Minu küsimus on, et kui me täna uurime linde ja ei tee neid vajalikke asju, mis meid edasi viivad, et siis me jääme vaeseks. Äkki teeks nagu asju, mis meid kõiki rikkamaks teevad? Siis jääb linnu-uurijatele ka tulevikus rohkem raha. Kuidas te hindate neid numbreid, mis ma siin praegu teile kuvasin? 370 miljonit, kolmanda taseme haridus, sellest 200 ülikoolid, 168 kõiksugu ehitus-, elektri- ja muud ettevõtted. Suured numbrid, kuhu riigieelarvest raha liigub?”
Rain Epleri küsimust täiendas Anti Poolamets: “Te ütlesite, et riigieelarves on iga numbri taga teenus, mida riik osutab. Nii see võikski olla. Aga nagu me hiljuti tõdesime, läheb riigieelarve üha udusemaks. Seda kinnitab meile ühtelugu ka riigi riigikontrolör.
Aga mis on oluline? Me näeme ju, et mastaapselt kanditakse raha vasakäärmuslikele mittetulundusühingutele – transinimeste ühing, oma toad, kõik need äärmuslaste pundid. Ja siis te räägite, et see on mingi riigi poolt osutatav teenus. No ei ole. Olge siis vähemalt ausad, et te toetate äärmuslasi aastaid riigi rahadega, vasakäärmuslasi. Võib-olla te ise peate ennast kellegiks teiseks, aga nii on välja kukkunud, et vasakäärmuslikkude ideoloogiat on riigi poolt rahastatud. Ja mingi teenus see ei ole – see on raha kantimine äärmuslusele.
Nüüd, küsimus riigi rahalisest seisust täpsemalt. Vaadake, teie valitsuste ajal – Kaja Kallase esimese ja teise valitsuse ajal; teise, teie valitsuse ajal – on siis inflatsioon teinud sellist tööd, et – numbreid on kokku löödud – elekter 187 protsenti, eluase 46,3, transport pluss 31 protsenti, toidukorv 48,67 protsenti, gaas 54 protsenti.
Kuidas siis anna sellele kõigele päitsed pähe? Sest jälle on hakanud inflatsioon kasvama, toimetulek kannatab kõigil.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid
