Neljapäevane kliimaarutelu Riigikogus oli suuresti kliimapropagandistide üritus, mistõttu võttis sõna ka EKRE saadik Rain Epler, juhtimaks tähelepanu esinejate vastuolulistele juttudele.
“Ma mõtlesin, et ma liigun ettekandjaid mööda, et tänast arutelu kokku võtta. Igor Taro enam-vähem alustas oma ettekannet jutuga igahommikusest apelsinimahlast, kohvist ja kakaost. Selline klassikaline silmakirjaliku šampanjasotsi jutt, kus räägitakse, et appi, meil on kriis, me peame tarbimist vähendama, mõtleb Taro oma igahommikuse apelsinimahla, kohvi ja kakao kõrval. Samal ajal kui selle koalitsiooni tegevuse tulemusena on aina rohkem inimesi, kes mõtlevad iga päev, kuidas leiba osta, kuidas lapsed ära toita. Aga näed, Tarol igahommikune apelsinimahl, kohv ja kakao.
Puldis käis ka teadlane. Ma küsisin teadlaselt mitu küsimust, aga ma kõige alguses ütlesin, et esimene küsimus on selline, millele palun vastata hiljem, et saada viited omaenda teadustöödele. Teadlane rääkis sellest osast päris pikalt ikkagi oma vastuses, vaatamata sellele, et ma oma küsimuses ütlesin, et ära sellele praegu vasta. Ja siis ütles, et istungi materjalides on viited teadustöödele olemas. Tõepoolest, istungi materjalides on olemas viiteid nii teadustöödele kui ka ÜRO propagandamaterjalidele, aga minu küsimus oli tema enda teadustööde kohta. Ja tegelikult me võiksime küsida, et kui inimene tegeleb nii keeruka valdkonnaga nagu kliima, aga ei saa aru lihtsast küsimusest, kas siis võimed vastavad sellele, millega tegeletakse.
Käis siin kõnelemas ka aktivist. Rääkis sellest, et fossiile kõvasti subsideeritakse. Meil keskkonnakomisjonis oli sellest fossiilide subsideerimisest temaga ka juttu ja seal ta tõi ühe subsideerimise näitena selle, et Euroopas on see CO2 kvoodi tasu ja üleminekuperioodiks anti teatud valdkondadele tasuta kvoote. Seda ta nimetab, et nagu subsideeritakse.
Noh, ma siin kolleeg Vooglaiule tõi näite, et kui valitsus otsustab – ja mine tea, võib-olla otsustabki, sest et raha on ju riigieelarvest aina rohkem puudu – kehtestada habememaksu ja Vooglaiule öeldakse, et üleminekuperioodil kaks aastat ta ei pea maksma, siis kuskil mingi organisatsioon ütleb, et Vooglaidu subsideeritakse. Mina ei ole päris nõus, et see niimoodi nimetatav on.
Aktivistilt kuulsime veel seda, kui ma palusin kolme konkreetset tegevust, mida iga inimene saaks teha, et maailm päästa ja väidetav kliimakriis lõpetada, siis üks konkreetne soovitus oli see, et hambapastatuubi võiks lõhki lõigata, siis saaks sealt veel hambapastat kätte ja 5% hambapastatootmine väheneks. Iseenesest kõik matemaatika klapib, aga siis ta ütles, et aga majandusteadlased peaksid leidma lahenduse, kuidas see ikkagi majanduslikult välja veaks.
Noh, see natukene haakub minu jaoks selle Euroopas levinud loosungiga, et Euroopa mõtleb välja, kuidas majanduskasv ressursikasutusest lahti ühendada. Et kui jätame ikka selle hambapasta lõpu sinna tuubi, siis hävib kliima, aga kui tuubi lõhki lõikame, siis Euroopa lennukad majandusteadlased mõtlevad välja, kuidas siis see puuduolev raha kusagilt mujalt välja võtta.
Lõpetuseks oli selles mõttes hea meel kuulata ettevõtjat siin puldis. Minu arvates proua Realo ikkagi väga hästi illustreeris sedasama tüüpi ettevõtlust, kus loosungid räägivad vajadusest maailma päästa ja tegevus on suunatud konkreetselt enda juhitava ettevõtte kasumi maksimeerimisele, seda kas või konkurentide kõrvaldamisega seadusandluse abil.
Ma pean ütlema proua Realole, et ka keskkonnakomisjon ei nõustunud tema argumentidega selles osas, kuidas rehviplokk on paha asi ja selle Eesti ainsa rehviploki tootja peaks turult seaduse abiga välja sööma. Aga ma ei arva ka, et see surve kaoks, sest Ragn-Sells tahab rehve purustada ja toorainet kipub hakkama puudu jääma. Eestisse hakatakse varsti rehve sisse vedama, et neid piisavalt purustada saaks ja siis nad õliks teha, saaks nad ära põletada.
Ja siis ütles veel proua proua Realo, et tema usub, et me liigume sellest kasumile orienteeritud majandusest mingisuguse müstilise ringmajanduse poole. Ma sinna tahaks ikka lõpuks öelda, et kasum on olnud just see asi, tänu millele saavad Velle ja teised professorid soojas toas istuda ja teadusega tegeleda. Kasum on ka see, tänu millele ettevõtetes on võimalik innovatsiooni ja arendustegevusega tegeleda. Ja lisaks kasum, teenitud raha võimaldab seda panna valdkondadesse, nagu kaunid kunstid, et elu oleks ilusam. Teatavasti ilu on see, mis päästab maailma, nii et ettevõtjad võiksid ikka kasumile orienteeruda.”
