Porkuni lahingu 80. aastapäeva tähistati eile rahvarohke konverentsi ja pärgade panekuga Vistla memoriaalile. Sellistel üritustel, kus Saksa vormis võidelnud mehi meeles peetakse, mõistagi valitsuse liikmed ei osale ning peale järjekordset punase kraana aktsiooni neid enam ei oodatagi.
Hanno Ojalo ja Ranno Sõnumi sulest ilmus aastapäevaks ka Porkuni lahing 1944 mälestuste kogumik.
Fotol vasakul teenekas mäluhoidja Hanno Tamm, kelle 40 aastat tehtud visale tööle võlgneme tänu väärika mälestuspaiga loomise eest ning ühe traagilise, eestlaste vahel peetud lahingu ohvrite jäädvustamise. Vistla ja Sauevälja sõdurite hauad olid esimesed sakslaste poolel sõdinute korrastatud hauad Nõukogude Liidu territooriumil.
See oli Eestis ikka veel tegutsevale okupatsiooniarmeele nii häiriv, et asjasse sekkus kaitseminister Dmitri Jazov, kelle käsul Porkuni lahingu ja Kautla mälestusmärgid õhku lasti. See näitab, kuidas julged mehed nagu Hanno Tamm ja pastor Madis Oviir Viru-Jaagupis esimese represseritute mälestusmärgiga kogu Eestile ja teistele ikestatud rahvastele õpetasid, kuidas meie allasurutud ajalugu päevavalgele tuua.
Nüüd Porkuni lahingu mälestusmärkidest ja nende hävitamisest lähemalt.
Mõte sõjahauad korda teha tekkis Hanno Tammel 21. septembril 1984, kui ta nägi haual kahte punast roosi. Keegi oli need sinna toonud lahingu 40. aastapäeva ja siia maetute mälestuseks.
Idee haudade tähistamisest muutus konkreetsemaks aastal 1986, kui Eesti diviisi allohvitseril, sõjaveteranil Ülo Tähistel ja Hanno Tammel tärkas mõte tähistada sakslaste poolel langenute ühishauad suurte kividega, millele on rist sisse lõigatud. Salaja vedas Ülo Tähiste poeg hauakohtadele suure leivapätsi kujuga kivid, milledesse olid sisse raiutud ristid.
Vennashaudade korrastamine Hanno Tamme eestvedamisel kevadel 1989 oli suur ühine ettevõtmine. Kaasa lõi palju rahvuslikult meelestatud inimesi.
Vaskristid Vistla ja Saueaugu matmiskohas avati Porkuni lahingu 45. aastapäeval, 21. septembril 1989.
Pidulik leinatseremoonia algas kell 17. Üritusele olid kutsutud ka Porkuni lahingus punaarmee poolel võidelnud eesti sõdurid. Avamisel osales üle tuhande inimese. Ristid õnnistas Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir. 20. mail 1990 avastati, et rist on maha saetud. See taastati kohe ja tugevdati raudarmatuuri ja betooniga.
8. septembril püüti risti õhku lasta. Rist jäi püsti, aga lõhkemise tagajärjel sai kahjustada ribake vaske ja betoon. Mõlemad ristid lasti õhku 5.12.1990.
Hävitustöö tehti öösel ja hommikul. Arvatakse, et lõhkujad tulid kohale tumedat värvi Žiguliga (määritud numbriga eratakso), sest just sellist autot nägid kohalikud siin ümbruses eelmise päeva õhtust saadik ringi liikumas. Sündmuskohalt leiti kolm keemilist detonaatorit. Mõlemast ristist oli alles vaid jalamist veidi väljaulatuv könt ja armatuurijupid, mõlema kõrval umbes kolmveerand meetri sügavune lehter, mille kohal oli olnud vaskplekist urnid lillede jaoks.
Sauevälja mälestustahise kõrval olnud puu ja lepavõsa olid kildudest täkitud. Ümbruses olid lõhkeainepakkide ümbrispaberite räbalad ja üks jupp keemilisest detonaatorist. Vistla risti ei õnnestunud esimese lõhkamisega purustada. Vähemalt öösel kell 2 peale pauku õues käinud kõrvalasuva talu peremees nägi risti omas kohas seismas. Hommikul kell 7 käis teine plahvatus, mis paiskas jalamilt lahti rebitud risti mõned meetrid eemale. Ka siin oli vaskurni kohal vaid lehter. Kuna vaskurnidest ei olnud ühtegi jälge, siis need tõenäoliselt varastati ja varguse peitmiseks pandi maasse lõhkelaeng.
Plahvatuse lööklaine oli purustanud 10-15 meetri kaugusel seisnud soojaku kolm akent ja killuga ühe elektrijuhtme.
Siin toimunud askeldustest andsid märku ka kõrvalmaja koerad, kes öösel haukusid ja peale esimesi pauke tuppa kippusid. Üks kivitükk oli lennanud garaaži ette.
Siit öösel kell 2 möödasõitnud Tamsalu TERKO direktor Aadu Jaansoo nägi kahte autot: üks oli tume, teine hele. Kui ta kuulis plahvatusi, siis käis ta riste vaatamas ja need oli alles. Nii võib järeldada, et ristid purustati kella seitsmese lõhkamisega. Lõhkajad täitis Nõukogude Liidu kaitseministri Jazovi käsku hävitada “fašistide” mälestusmärgid, kes ka meedias sellist tegu õigustas. Samal ööl lasti õhku ka Kautlas asuv vaskrist.
Anti Poolamets, riigikogu liige
