Rahvasaadik Kalle Grühthal annab sotsiaalmeedias teada, et esitas Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse algatamise avalduse KarS § 315 alusel, teemaks riigiametnike ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine pangamajades, osundan:
Ta kirjutab: “Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kevadel kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi, konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.
Meedias on see teema olnud üleval päris pikka aega ning asja on arutanud isegi Riigikogu komisjon, kuid sisuliselt ei ole sellega kaugemale jõutud, kui käib vaid tõsine arutelu, et seadus tuleb lihtsalt korda teha.
Hämmastav on aga see, et mitte ükski institutsioon ei ole pööranud tähelepanu, et päringute tegemisel ilma õigusliku aluseta esinevad tegelikult Karistusseadustiku § 315 järgi kuriteo tunnused, kus kuriteo subjektiks on Isikuandmete kaitse seaduse § 29 alusel vastutav ja volitatud töötaja, kes peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada isikuandmete töötlemisel seaduse nõuete täitmine.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vastutav töötaja vastutab selle eest, et volitatud töötleja täidab isikuandmete töötlemise nõudeid.
Oluliseks asjaoluks on aga see, et seaduse tasandil on olemas kuriteo subjekt, kelleks on vastutav töötaja, kes töötles isikuandmeid.
Hämmastaval kombel ei ole sellele olulisele asjaolule aga mitte keegi tähelepanu pööranud, ning avalikkusele räägitakse seaduse korda tegemisest. Sellise suhtumise korral peaks ju ka vargale andma võimaluse varastatud kauba eest raha ära maksta, mitte aga teda vangimajja tassima.
Tulenevalt eeltoodust esitasingi täna Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse algatamise avalduse kriminaalmenetlus KarS § 315 alusel.
Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, sest tulenevalt nimetatud normist on toimunud ebaseaduslikult teabe varjatud kogumine, mille on toime pannud isik või isikud, kellel oli jälitustegevuseks või teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus.
Kahjuks olen tulemuse suhtes pessimistlik, sest vastuseks tuleb kindlasti juriidiline konstruktsioon, millest nähtub, et mingit kuritegu ei ole vastutavad töötajad toime pannud, sest meil on ju „õigusriik“.”
Täpsustuseks tuleb lisada, et meil on koguni mitu õigusriiki, üks lihtrahva ohjes hoidmiseks, teine ja kolmas kohaliku kroonuaadli ja rahvusvaheliste eriti suurekaliibriliste kurjategijate teenindamiseks. Teenuse kvaliteedi üle viimased ei kurda.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 10.08.2025
