Lõpuks julges Eesti Ekspress välja tulla pikema looga, kus selgub see, millest meie oleme juba kirjutanud – Eesti meedia ja mitme erakonna juhid teadsid juba nädalaid enne 2023. aasta Riigikogu valimisi Johanna-Maria Lehtmega seotud jamadest, aga see info ei jõudnud avalikkuseni.
Nii Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, ERRi uudistejuht Anvar Samost kui ka Äripäeva uudistetoimetuse juht Viivika Rõuk seletavad nüüd, et nad „polnud vihjetes kindlad“, et „enne valimisi keerutatakse igasugust jama õhku“, et see kõik võib valimistulemusi mõjutada. Lehtme aasta inimeseks krooninud Postimees isegi ei kommenteeri enam ja häbeneb selle koha pealt nurgas silmi peast välja.
Loomulikult, projektipartei, kellest on jäänud tänaseks riismed, kuid on sellegipoolest Reformierakonna käpikuna riiki juhtimas, sai Eesti kodanikuks, Aasta eurooplaseks ja aasta inimeseks kuulutatud püha Lehtme kogutud üle 5200 häälega Riigikogus 14 mandaati.
Tuletame meelde, et EKRE ja Prigožini osas neil taolisi kahtlusi polnud, et „pole vihjetes kindlad“ või „mõjutab valimistulemusi“.
Kui aga Uued Uudised juba mitu kuud varem kahtlustest kirjutas, nõudis näiteks tänane sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) suisa vabandamist.
Kaitsepolitsei oli jaganud infot oprokuratuuri ja kriminaalpolitseiga, kuid sinna see jäi. Ei tea küll, miks…
Vastus on lihtne. Kui 2019. aastal oli EKRE moodustanud koos Keskerakonna ja Isamaaga valitsuse, siis ligi kaks aastat hiljem sai süvariik kaporatuuri abil oma tahmise. Nüüd ei tohtinud neid tagasi lasta.
Tsitaat tänasest Eesti Ekspressi artiklist: „„See võis olla 2. või 3. märts,“ meenutab Delfi Meedia peatoimetaja Urmo Soonvald. „Istusin kohvikus ühe kõrge Reformierakonna poliitikuga, kes sellest rääkis.“ „Esimene info jõudis minu kätte vähemalt kaks nädalat enne valimisi,“ sõnab ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost. Umbes samal ajal sai vihje ka Postimees.”
Toona Äripäeva uudistetoimetust juhtinud Viivika Rõugi sõnul oli ka neil info, et Slava Ukraini ja Lehtmega on midagi valesti, enne valimisi olemas.
Artiklis saab sõna ka Slava Ukraini nõuandva kogu liige Ilmar Raag, kes olla näinud kõvasti vaeva, et info Lehtmest liiga vara avalikkuse ette ei jõuaks. Ta kandideeris Lehtmega ühes piirkonnas Parempoolsete nimekirjas). Ta oli siiski teatanud kahtlustest kaitsepolitseile.
Niisiis teadis kogu Eesti 200 ladvik sellest, kuid mäletate, millise tulisusega asuti Lehtmet kaitsma eesotsas tänase Riigikogu esimehe (tollase erakonna esimehe) Lauri Hussariga, kes teadupärast on endine ajakirjanik, sealhulgas Postimehe peatoimetaja.
Selle taustal võib julgelt väita, et Eesti 200 näol on tegemist petistega. Ilma selleta ei oleks Hussar spiiker ega Tsahkna välisminister.
Veel üks lõik artiklist: „„Kuulsin seda vähemalt mõned päevad enne valimisi,“ ütleb tänane Reformierakonna esimees Kristen Michal. „Aga sotside käest, mitte enda erakonnast.“
Michal kandideeris Lehtme ja Raagiga samas piirkonnas.
„Ma võtsin seda poliitilise kuulujutuna,“ märgib ta.
Edasi rääkisite?
„Ei rääkinud.““
Eesti 200 toetus on tänase seisuga 3,1 protsenti.
Loe lisaks:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120396161/eesti-200-paases-ule-noatera-info-johanna-maria-lehtme-annetusrahade-jamast-ringles-ammu-enne-valimisi
Veiko Vihuri: Lehtme tegude paljastamise asemel eksitas süvariik avalikkust Prigožiniga
Kaporatuuri võimupööre ning 2023. aasta valimiste pettused ja võltsimised läksid Eestile maksma demokraatliku riigi
Veiko Vihuri: Lehtme tegude paljastamise asemel eksitas süvariik avalikkust Prigožiniga
Kaporatuuri võimupööre ning 2023. aasta valimiste pettused ja võltsimised läksid Eestile maksma demokraatliku riigi
