Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (EPÜL) on häiritud meedias ilmunud süüdistustest, et mitte majanduslangus, vaid pensionite tõstmine hinnatõusu osaliseks kompenseerimiseks on viinud riigi rahanduse raskesse seisukorda.
Kui 1. augusti Postimehe juhtkirjas on märgitud, et „üks põhjus, miks riigi rahandusega on lood kehvasti, on pensionite reibas tõstmine viimastel aastatel“, siis eakad toovad esile, et vastavalt Euroopa Komisjoni aruandele moodustab Eesti vanemaealiste sissetulek 53 protsenti tööealiste sissetulekust ning see on Euroopa Liidu madalaim.
Kui 2021. aastal olid Euroopa Liidus vaeseimad pensionärid Lätis, siis 2022. ja 2023. aastal elasid Euroopa Liidu kõige vaesemad pensionärid Eestis. “Kui palju annaks pensionärid veel vaesemaks teha? Kui kaugele võib ulatuda pensionäride kokkuhoid?” küsib EPÜL.
“Kas pensionid ikka saavad nii otsustav faktor olla riigi rahanduse kehvas seisukorras? Riik saab maksimaalselt kuu aja jooksul 30 protsenti pensionitest käibemaksu ja aktsiiside kaudu kohe tagasi. Sisuliselt on 30 protsenti pensionitest riigipoolne lühiajaline protsendita laen. Ülejäänu läheb toidupoodi, apteeki, kommunaalkuludeks,” leiab EPÜL.
“Riigikogu rahanduskomisjoni esinaine on väga optimistlik, et küll ka vaesemad pensionärid hakkama saavad. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit rahanduskomisjoni esinaise lõputut optimismi ei jaga, aga ega meie käest ei küsitagi. Koalitsiooni leppe järgi tahetakse eelarve olukorra parandamiseks bensiini aktsiisi tõsta täiendavad viis protsenti aastas. Maamaks, ühistranspordi kokkutõmbamine, automaks, bensiiniaktsiis. Ongi hajaasustusega piirkonnas pensionär tehtud sunnismaiseks,” leiavad eakad.
Allikas: BNS
