Pesumasina voolik puruneb ja vesi valgub naabrite korterisse. Köögis süttib pannil rasv. Või rikub ootamatu toruleke üürniku sülearvuti ja elutoa sisustuse. Õnnetusi võib juhtuda igas kodus, kuid üürikorteri puhul kerkib tavaliselt lisaküsimus: kelle vastutada on tekkinud kahju ja selle hüvitamine?
Esmapilgul tundub olukord selge. Kui üürileandja annab oma vara tasu eest teise inimese kasutusse, kannab ta sellega seotud riske ning otsustab ka selle üle, kas korter kindlustada. Tegelikkuses on olukord aga keerulisem, kuna nii üürileandjal kui ka üürnikul on oma vara, kohustused ja vastutus, mida üksainus kindlustuspoliis korraga ei kata.
„Üürikodu puhul tasub meeles pidada põhireeglit, et ükski leping ei laiene automaatselt mõlema poole kõikidele riskidele. Kõige kindlama kaitse annab lahendus, kus nii omanik kui ka üürnik on kindlustanud just need riskid, mis neid otseselt puudutavad,“ selgitab LHV Kindlustuse ekspert Alver Kivirüüt.
Mida võiks kindlustada korteri omanik?
Kui tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine jääb üürileandja tavapärase äririski hulka, siis raske hooletuse tõttu tekkinud kahju, näiteks sissekõrvetatud jälje, püsiva pleki või lõhutud luku, saab enamasti hüvitada tagatisraha arvelt. Suuremaks riskiks omaniku jaoks on hoopis olukorrad, kus korter saab tõsiselt kahjustada ning muutub pikemaks ajaks elamis- ja seega ka üürimiskõlbmatuks.
„Tulekahju või ulatusliku veekahju korral võivad taastamiskulud ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Samal ajal tuleb omanikul jätkata laenumaksete tasumist ning remondi ajal jääb saamata ka üüritulu,“ selgitab Kivirüüt.
Tema sõnul tasub võimalusel eelistada ehitise ja siseviimistluse koguriskikindlustust. Lisaks tavapärastele riskidele, nagu tulekahju, veeavarii, torm või vandalism, kaitseb see ka ootamatute õnnetuste eest, mis ei kuulu tavapärase põhiriskikaitse alla. Näiteks võib kahju tekkida siis, kui üürnikul kukub raske malmpott keraamilisele pliidiplaadile või saab kahjustada põrandaparkett.
Kindlustuslepingu sõlmimisel soovitab Kivirüüt tähelepanelikult üle vaadata, milline vara ja millised ehitise osad on kindlustuskaitsega hõlmatud. „Tasub kontrollida, kas kindlustatud on ainult korter ja selle juurde kuuluvad reaalosad või laieneb kaitse ka korteriga seotud mõttelisele osale korteriühistu ühisvarast. Näiteks võivad kindlustusseltside praktikas erineda ventilatsiooni-, kütte- ja teiste tehnosüsteemide käsitlused,“ ütleb ta.
Mis puudutab korteris olevat vara, siis sisseehitatud lahendused, nagu köögimööbel või seinakapid, on tavaliselt kindlustatud koos ehitisega. Koduse vara kindlustus hõlmab seevastu nn lahtist vallasvara nagu näiteks diivan, voodi, madrats, söögilaud, eraldiseisev külmik, teler jne. „Koduvara on sisuliselt kõik, mis kukub piltlikult korterist välja, kui see tagurpidi keerata,“ selgitab Kivirüüt.
Omanikul tasub uurida ka võimalust kindlustada üüritulu kaotus. Kui korter muutub kindlustusjuhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks ning seda ei ole remondi ajal võimalik välja üürida, võib selline lisakaitse aidata hüvitada remondiperioodil saamata jäänud üüritulu.
Üürniku riskid: miks omaniku poliisist ei piisa?
Üürnikul tasub teada, et isegi kui omanikul on sõlmitud koguriskikindlustus, katab see üldjuhul korteri ja omanikule kuuluva vara. Üürniku sülearvuti, telefon, jalgratas, riided või muu isiklik vara sellega kaitstud ei ole.
„Kui üürnikul on väärtuslikke esemeid, tasub kaaluda koduse vara kindlustamist, sest kahju võib tekkida ka olukorras, kus üürnik ise ei ole midagi valesti teinud,“ selgitab Kivirüüt.
Kivirüüdi sõnul võib mõnes olukorras olla üürnikul põhjendatud huvi kindlustada ka eluruum ise. „Kui üürileping näeb ette üürniku vastutuse korteri säilimise eest või omanikul puudub kindlustus, võib üürnik kaaluda ehitise või siseviimistluse kindlustamist. Sellisel juhul võimaliku kahju korral kahjukäsitlus hüvitab üürilepingu alusel kahju isikule, kellele see reaalselt tekkis,“ selgitab ta.
Lisaks tasub uurida, kas üürniku koduse vara või kodukindlustus sisaldab ajutise elukoha kaitset. Kui korter muutub tulekahju, veekahju või muu kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatuks, aitab kindlustus katta asenduspinna üürimise ja kolimisega seotud kulud.
Vastutuskindlustus kaitseb nii omanikku kui ka üürnikku
Lisaks oma vara kindlustamisele tasub nii korteriomanikul kui ka üürnikul kaaluda vastutuskindlustust, mis aitab katta teistele tekitatud kahju. Kortermajades võivad selliste juhtumite kahjud küündida tuhandete või isegi kümnete tuhandete eurodeni. Kuigi mõlemad võivad sattuda olukorda, kus tuleb hüvitada naabritele või teistele isikutele tekitatud kahju, on omaniku ja üürniku riskid erinevad.
Korteriomanik vastutab eelkõige oma kinnisvarast tulenevate riskide eest. Näiteks võib korterisisesest torustikust alguse saanud leke kahjustada alumiste naabrite vara ning sellisel juhul pöördutakse kahjunõudega tavaliselt esmalt omaniku poole.
Korteri väljaüürimisel tasub omanikul kontrollida, et vastutuskindlustus hõlmaks ka üüritegevusest tulenevaid riske. Kui kindlustusleping on sõlmitud eeldusel, et omanik elab ise korteris, kuid tegelikult antakse see üürile, võib kindlustusandja kahjujuhtumi korral hüvitist vähendada.
Üürniku vastutus on seevastu seotud tema enda ning tema leibkonna liikmete, sealhulgas laste ja lemmikloomade tegevuse ja käitumisega. Näiteks võib kahju tekitada üürniku laps, kes lõhub pallimänguga naabri akna või kriibib jalgrattaga naabri auto kere. Sellistel juhtudel esitatakse nõue üürnikule kui eraisikule, mitte korteri omanikule.
Kivirüüdi sõnul tasub üürnikul kaaluda laiema kaitsega eraisiku vastutuskindlustust, mis hõlmab ka üüritud eluruumi ja selle sisustust. „Üürniku suurim finantsrisk ei pruugi olla tema enda vara kahjustumine, vaid olukord, kus tema tegevuse või hooletuse tõttu tekib suur kahju korterile või kolmandatele isikutele ning ta peab selle eest vastutama,“ märgib Kivirüüt.
Selline kindlustus võib aidata näiteks siis, kui omanik või tema kindlustusselts esitab üürniku vastu kahjunõude, sest kahju põhjuseks peetakse üürniku rasket hooletust. Samuti võib see aidata katta omaniku omavastutusest tulenevaid nõudeid või naabritele tekitatud kahjusid.
Kuidas vaidlusi ennetada?
Kivirüüdi sõnul algab hea riskijuhtimine juba üürilepingust. Mida selgemalt on kokku lepitud poolte kohustused ja vastutus, seda väiksem on hilisemate vaidluste oht.
„Üürilepingus tasub võimalikult täpselt kirja panna, kes mille eest vastutab ja millised kindlustused kummalgi poolel on. See loob kohe alguses selguse ja hoiab ära vaidlused olukorras, kus emotsioonid on õnnetuse tõttu niigi laes,“ ütleb ta.
Kui kindlustusjuhtumi käigus saab kahjustada kodune vara, tuleb kindlustusseltsile tõendada selle olemasolu ja väärtust. Parimateks tõenditeks on ostutšekid, pangakonto väljavõtted, fotod ning muud omandit tõendavad dokumendid. Korteri ja selles oleva sisustuse puhul on aga mõlema poole tähtsaimaks kaitsekilbiks põhjalik üleandmise-vastuvõtmise akt koos kuupäevastatud fotodega, mis fikseerib eluruumi ja tehnika esialgse seisukorra enne üürniku sissekolimist.
„Kuigi see samm jäetakse sageli tegemata, võib põhjalik üleandmis-vastuvõtuakt säästa mõlemat osapoolt hilisematest vaidlustest. Omanik saab sellega tõendada korteris olnud tehnika ja mööbli olemasolu, üürnik aga saab kindluse, et teda ei saa hiljem vastutavaks pidada varasemate kahjustuste, kriimude, plekkide või loomuliku kulumise eest,“ märgib Kivirüüt.
Sama oluline on probleemidele kiiresti reageerida. „Üürnik peaks omanikku viivitamata teavitama igast lekkest, rikkest või võimalikust ohuolukorrast. Mida kiiremini jaole saadakse, seda väiksem on kahju ning õigeaegne teavitamine hoiab ära olukorra, kus kahju süvenemises saaks süüdistada üürniku tegevusetust,“ soovitab Kivirüüt.
Eksperdi sõnul toimib kaitse kõige paremini siis, kui nii omanik kui ka üürnik mõistavad oma riske ning on need vastavalt kindlustusega maandanud.
Kolm näidet kindlustusjuhtumitest üürikodus
Ebaprofessionaalne remont põhjustas veekahju
Üürnik paigaldas omal käel segistile veefiltri, kuid ühendus andis järele ning vesi kahjustas nii korterit kui ka naabrite elamispindu. Omaniku kindlustus hüvitas tekkinud kahju, kuid kuna kahju põhjuseks oli üürniku hooletus, esitas kindlustusselts talle tagasinõude.
Pliidile unustatud toit põhjustas tulekahju
Üürnik lahkus kodust, jättes toidu pliidile. Süttinud õhupuhasti põhjustas ulatusliku tulekahju ning suitsu- ja tahmakahjustusi nii korteris kui ka trepikojas. Omaniku kindlustus hüvitas korteri taastamise, kuid üürniku isiklikku vara ei hüvitatud, sest tal puudus koduse vara kindlustus. Lisaks esitas korteriühistu talle tuleohutusnõuete rikkumise tõttu kahjunõude.
Naabri korterist alanud veekahju rikkus nii omaniku kui ka üürniku vara
Naabri korterist või ühisest torustikust alguse saanud leke kahjustas nii üürikorterit kui ka selles olnud vara. Vastutus sõltus kahju tegelikust põhjusest: torustiku rikke korral võis vastutajaks olla korteriühistu, naabri tegevusest põhjustatud lekke korral aga naaber ise. Korteriomaniku kindlustus hüvitas tekkinud kahju ning selgitas seejärel välja, kelle vastutada kahjujuhtum oli. Kuna üürnikul oli sõlmitud koduse vara kindlustus, hüvitati ka tema kahjustatud isiklikud esemed.
