84% Eesti 18–30-aastastest peab oma kodu oluliseks elueesmärgiks, kuid 85% leiab, et selle ostmine pole nende põlvkonnale realistlik, selgub Norstati läbi viidud uuringust.
Bonava Eesti tegevjuhi Taavi Soormi sõnul näitab uuring, et kuigi nooremale põlvkonnale omistatakse tihti suuremat valmisolekut üürida ja oma elus paindlikuks jääda, on Eesti noorte soov oma kodu omada endiselt tugev.
„Arvestades noorema põlvkonna elustiili ning töö- ja õppimisvõimalusi, oleks võinud eeldada, et vabadus, liikumisvõimalus ja paindlikkus on kodu omamisest olulisemaks muutunud. Uuring näitas aga vastupidist – Eesti noored on kinnisvarausku. Küll aga on muutunud keerulisemaks esimese koduni jõudmine,“ ütles Soorm.
Kodu omamine kui elueesmärk
Uuringus osalenutest 84% peab kodu omamist enda jaoks oluliseks elueesmärgiks ning 88% leiab, et oma kodu annab suurema turvatunde kui üürikodu. Kodu ostmine seostus uuringus osalenud noorte jaoks kõige rohkem turvatunde ja stabiilsusega, aga ka vabaduse, edutunde ja täiskasvanuks saamisega.
42% uuringus osalenud noortest tunnetab siiski ühiskondlikku survet kodu ostmiseks, mis näitab, et oma kodu omamisega seostuvad lisaks isiklikule soovile ka ühiskondlikud ootused.
„Koduost on enamiku inimeste jaoks üks elu suurimaid finantsotsuseid. Seetõttu peaks see lähtuma eelkõige inimese enda vajadustest ja võimalustest, mitte tundest, et eduka ja iseseisva täiskasvanu mõõdupuu on tingimata kinnisvara omamine,“ nentis Soorm.
Oma kodu käib paljudele üle jõu
Soov oma kodu omada ja võimalus seda osta ei käi aga paljude noorte jaoks käsikäes. 85% uuringus osalenutest leiab, et noored tahaksid küll kodu osta, kuid ei pea seda realistlikuks. 86% vastanutest leidis, et nende põlvkonnal on kodu raskem osta kui varasematel põlvkondadel.
Uuringus osalenud noored tõid kodu ostmise suurimate takistustena välja kõrged kinnisvarahinnad, sissemakse kogumise keerukuse ja ebapiisava sissetuleku. Seevastu soovi säilitada paindlik eluviis peab koduostu takistuseks vaid väike osa vastanutest.
Soormi sõnul ei ole kodude kättesaadavuse parandamine ainult ühe osapoole ülesanne. „Arendaja saab teha paremaid planeeringuid ning otsida mõistlikumat hinna ja disaini tasakaalu, kuid kodude kättesaadavust mõjutavad ka teised tegurid – näiteks kehtestatud nõuded, detailplaneeringute protsessid ja laenutingimused. Kõik need tegurid mõjutavad lõpuks ka seda, milliseks kujuneb kodu hind,“ selgitas Soorm.
Uuringu tulemused viitavad sellele, et noorte soov oma kodu omada ei ole kadunud, kuid selleni jõudmine võtab rohkem aega. Sama muutust näeb ka Bonava enda ostjate profiilis.
„Bonava klientide statistika kinnitab koduostu nihkumist järjest hilisemasse ikka. Kui kolm aastat tagasi oli Bonava klientide keskmine vanus 34 aastat, siis tänaseks on see tõusnud 39 aastani. Kuni 30-aastaste ostjate osakaal on samal ajal langenud 35%-lt 28%-ni ning 39–48-aastased moodustavad juba ligi kolmandiku ostjatest,“ rääkis Soorm.
Elamuarendaja sõnul tähendab noorte muutunud ostuprofiil seda, et turul peab olema erineva hinnataseme ja lahendustega kodusid, et valikuid jaguks ka väiksema eelarvega ostjatele.
„Inimese esimene kodu ei pea tingimata olema suur korter uusarenduses. Kindlasti on üheks võimaluseks ka linnalähedaste piirkondade kaalumine, kus ruutmeetrihind võib olla madalam ja sama eelarve eest saab rohkem. Näiteks näeme oma Saku Kirsiõue arenduse ostjate seas just palju noori peresid,“ ütles Soorm.
Elamuarendaja sõnul saab kodude taskukohasusele kaasa aidata ka planeeringutele suuremat tähelepanu pöörates.
„Hästi kavandatud planeering võimaldab ka väiksema pinna juures pakkuda head funktsionaalsust, nii et iga ruutmeeter on päriselt kasutatav. Oluline on, et olemasolev ruum vastaks inimese vajadustele ja oleks terviklikult läbi mõeldud,“ lisas Soorm.
