Rahvast “õiges” suunas nügivatele reitingutele vahelduseks teine vaade erakondade populaarsusele. See on nende inimeste arv, kes on teinud oma tahteotsusega aktiivse teo ja astunud mingi erakonna liikmeks. Kui reitinguid annab korraldaja suva järgi kallutada, siis erakonna liikmete arv on näitaja, mida ei ole võimalik võltsida.
Neid arve vaadates torkab kohe silma teatud anomaalia. Millegipärast näitavad reitingud suurt populaarsust erakondadele, millega reaalses maailmas end siduda ei taheta. Pigem tõmbutakse eemale (v.a. tuulenuusutajatest oportunistid) Võtame sotsid või Isamaa. Või siis pisikesed, tühja täis õhupallid nagu Eesti 200 või Parempoolsed.
Samas mõned erakonnad säilitavad oma liikmeskonna või isegi kasvavad hoogsalt (EKRE). EKRE puhul tuleb arvesse võtta, et lisaks marulisele demoniseerimisele tuli erakonnal üle elada tõsine väljastpoolt juhitud rünnak, mis päädis aferistide ning lihtsameelsete lahkumisega. Sellest hoolimata jätkab erakonna liikmete arv tõusu.
Nii et kui meile järgmine kord etendatakse nukuteatrit nimega “Erakondade populaarsusreitingud”, siis heitkem pilk erakonna reaalse toetuse numbritele. Nagu inglise keeleruumis öeldakse, “pange raha sinna, kus teie suu on”. Erakonna reaalset toetust näitab sellega seotud inimeste arv, mitte seinale heiastatavad graafikud, mis vastavalt võimu usumpeerijate vajadusele kuju muudavad.
Tõsi, võib vaielda, et kõik erakonna liikmed ei ole aktiivsed ja palju on “surnud hingi”. Samas, kui me võtame aluseks selle, kui paljud erakonna liikmetest maksavad liikmemaksu, siis on EKRE tõenäoliselt kõige suurema aktiivsete liikmete arvuga erakond Eestis. Laimake palju tahate, rahvas usaldab EKREt ega pea paljuks oma erakonda reaalse panusega toetada. Reformierakond kuuluks selles kategoorias mikroerakondade hulka. Teistega on ilmselt sarnane lugu.
Karl Olaf Rääk
