Rõdudega kortermaja renoveerimise juures tekib tihti arutelu, et kas rõdude kordategemise eest peaks maksma kõik korteriomanikud või ainult need, kelle korteri juures rõdu on.
„Korteriomandite puhul ei lähtuta majandamiskulude kandmisel üldjuhul sellest, kas konkreetne töö puudutab omaniku korterit vahetult või mitte,“ selgitab Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Korterelamu on tervik ning paljud kulud jagatakse kõigi omanike vahel ka siis, kui osa omanikke ei saa tööst otsest või võrdset kasu. Põhimõte tuleneb sellest, et kaasomandi esemed teenivad kogu hoonet ning nende korrashoid on kõigi omanike huvides ja ühine kohustus.“
Mardi sõnul on rõdude puhul määrava tähtsusega nende õiguslik staatus. „Rõdud, nende kandekonstruktsioonid, piirded ja välisilme kuuluvad reeglina kaasomandi hulka,“ selgitab ta. „Seega ei vabasta asjaolu, et korteri juures ei ole rõdu, korteriomanikku automaatselt rõdudega seotud kulude kandmisest.“
Näiteks võib amortiseerunud rõdude renoveerimine olla ka rõduta korteriomanike huvides. „Halvas tehnilises seisukorras rõdud võivad kujutada endast ohtu kogu hoonele ja selle elanikele, sest lagunevad betoondetailid või piirded võivad põhjustada varakahju või ohustada inimeste turvalisust,“ räägib Mardi.
Samuti mõjutab rõdude seisukord kogu hoone välisilmet, tehnilist seisundit ja turuväärtust. Korralikult renoveeritud rõdud aitavad säilitada hoone väärtust tervikuna, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, olenemata sellest, kas nende korteril on rõdu või mitte.
Praktikas on korteriühistud ellu viinud lahendusi, kus renoveerimise käigus lisatakse rõdud ka esimese korruse korteritele. „Nii kaob üldistest kulude jagamise vaidlustest sageli argument, et rõdude olemasolu või puudumine määrab omaniku kohustuste kandmise,“ soovitab Urmas Mardi.
