in

Minister Sveti umbusaldamine: miks Reformierakonda see teema külmaks jättis ja mida tegi Svet pronkssõduri juures?

EKRE ja Isamaa Riigikogu saadikud esitasid täna umbusaldusavalduse taristuminister Vladimir Svetile (SDE) tema kunagiste ütluste pärast, mis seavad tõsise kahtluse alla tema eestimeelsuse. Iseäranis huvitas umbusaldajaid, kas peaministripartei ehk Reformierakond on tundnud huvi tema ministriks saamise eel või järel. Svet asus tänase erakorralise istungi raames ka vastama.

„Enne seda, kui te saite ministriks, ja pärast seda, kui te olite vahetanud parteid, kas teil oli kohtumisi Reformierakonna juhatuses või Reformierakonna fraktsioonis, et te saaksite võrrelda, kas teie arusaamine euroopalikust väärtusruumist ja Kremli jutupunktidest on kattuv või mitte, või seda erakonda ei huvitanud see üldse teie puhul?“ küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

Svet vastas, et tal ei ole olnud eraldiseisvat kohtumist Reformierakonnaga viimase nädala jooksul,

Ka Kert Kingo imestas, et kas Reformierakonda see teema üldse ei huvitanud, nagu peaminister Kristen Michal ka nädal tagasi ütles – et see on sotside probleem.

„Saan ma õigesti aru, et Reformierakonda ei sega see teema ja nad ei ole tahtnud mingit seisukohta selles, et teie seisukohta selle kohta teada saada?“ küsis Kingo.

Svet vastas, et küsige nende käest.

Ka Siim Pohlak esitas samasisulise küsimuse, sest tavaliselt on just Reformierakond see, kes armastab kõigile Kremli templit otsaette lüüa: „Kas Reformierakonna ministrite jaoks oli probleem need teie väljaütlemised või mitte?“

Svet vastas, et lisaks Reformierakonna fraktsiooniliikmetele pole temaga sel teemal rääkinud ka Reformierakonna ministrid.

Muu hulgas küsiti Svetil ka seda, mida ta pronkssõduri juures 9. mail tähistamas käib.

„Kas te ise olete nendel tähistamistel osalenud, olgu siis eraisikuna või lausa ametiisikuna, näiteks linnavalitsuse esindajana,“ küsis Rain Epler.

Svet vastas, et käis seal koroonapandeemia ajal patrullimas.

Hiljem täpsustas ta, et on „sattunud“ pronkssõduri juurde 9. mail enne Krimmi sündmusi eraisikuna.

Teema kokkuvõttes nentis Epler: „Ma kasutaksin sõnavõttu, et visata kinnas ajakirjandusele. Härra Svet oli täna üsna napisõnaline selles osas, et millal ja mida ta seal pronkssõduri juures tegemas on käinud. Ma huviga nüüd loen selle nädala järgmiste päevade ajalehtedest. Meie uurivad ajakirjanikud kindlasti on võimelised selle selgeks tegema ja ka härra Svetilt täpsustavad küsimused küsima. Ja siis me saame teada, mida see Vladimir seal ikka enne seda tegemas käis, kui ta sinna juurde minekuks kergliiklustee ehitas. Nii et jään ootama põnevaid lehelugusid.“

Küsimustega sekkusid ka koalitsioonipoliitikud Raimond Kaljulaid, Tanel Kiik ja Eduard Odinets (kõik sotsid), kes hakkasid hurjutama, miks opositsioon teeb nende värskele erakonnakaaslasele sellist alandavat meelsuskontrolli.

Selle peale avaldas protesti Mart Helme, kes ütles, et see ongi teatud mõttes meelsuskontroll, aga „see on täiesti arusaadav, et kui keegi asub tööle Eesti Vabariigi ministrina, on andnud ametivande, kus ta tõotab olla ustav põhiseaduslikule korrale, siis on kahtluste korral tema siiruses ja tuginedes tema varasematele väljaütlemistele rahvasaadikutel, opositsioonisaadikutel mitte ainult et õigus, vaid isegi kohustus selgusele jõuda, kuivõrd siiras ja usaldusväärne see ministriametisse asunud inimene on“.

Helme: „Nii et halvustada ja naeruvääristada opositsioonisaadikuid umbusaldusavalduse esilekutsumisel on pahatahtlik, kohatu ja kõneleb halvast parlamentaarsest ja poliitilisest kultuurist.“

Umbusaldus ettearvatult läbi ei läinud, umbusalduse poolt oli kokku 23 opositsiooni ja fraktsioonitut saadikut, koalitsioonisaadikud jätsid hääletamata. Umbusaldamiseks olnuks vaja riigikogu häälteenamust.