Riigikontroll kirjutab oma aruandes, et kaitseministeerium on eelarve haldamisega hädas, kusjuures ministeerium ei esitanud Riigikontrollile isegi auditeerimiseks vajalikku terviklikku infot ega olulisi lepinguid – korralagedus Hanno Pevkuri haldusalal missugune! Muuhulgas nenditakse, et raha pidavat palju peale tulema ja selle liikumist ei suudetavat kontrollida.
Mõned momendid auditist BNS-i vahendusel.
Varasematest aastatest pärit töökorralduse probleemid on jätkuvalt lahendamata ning kaitsevaldkonnas kasutada oleva raha hulga järsu suurenemisega kasvavad ka riskid. Kohati on riskid ka realiseerunud.
Auditi ajal ilmnesid tõsised raskused Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt vajalike andmete kättesaamisega. Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavad lepinguid – seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht. Samuti ei suutnud Kaitsevägi esitada infot arvele võetud varude koguste, maksumuse ja inventeerimise kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kulus majandustehinguid tõendavate dokumentide esitamiseks kolm kuud.
Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses.
Näiteks tuvastas riigikontroll auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt ei pidanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus enammakstud summa tagasiküsimist vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks.
Samal ajal on teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada.
Kaitsevarustuse ostude üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja teistes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks ilmnesid juhtumid, mil aktsepteeritud on arveid, kus osa kaupa on tarnimata või puudus info, kas esialgu tuvastatud puudused on likvideeritud.
Auditi käigus tuvastas Riigikontroll juhtumid, kus välisriigilt abi korras saadud vara võeti arvele aastase hilinemisega või Kaitseväe laos seisis perioodil 2021–2024 soetatud põhivara, mis võeti mitmeaastase hilinemisega raamatupidamises arvele. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvelevõtuga kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu.
Et Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude kohta ega tõendeid nende inventeerimise kohta, tegi Riigikontroll aruandes märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot. Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta (707,8 miljoni euro väärtuses) ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata.
Ministeerium näitas eelarve täitmise aruandes osa tehinguid hetkel, mil kaitseotstarbeliste varade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja riskid müüjalt Kaitseministeeriumile üle kandunud.
Riigikontroll on sarnastes tehingutes varem näinud, et Kaitseministeerium on võtnud tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele ning Eesti riigieelarve raha on nende tehingute tõttu olnud pikalt broneeritud ehk seda ei ole saanud kasutada enda vajaduste katteks. On olnud näiteks juhtum, kus sellisel moel oli eelarves ligi 1,5 aastat broneeritud 88,9 miljonit eurot.
Ja see on vaid osa kogu kaosest.
