Kas te teate, et Eestis on ametis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik koos oma kantseleiga? Ja kas teate, millega see kamp tegeleb? Kui ei, siis lugege ja imestage. Näiteks mõne päeva eest postitati nende koduküljele üles juhend selle kohta, kuidas luua transsoolisi inimesi arvestavat töökeskkonda, mis kätkeb endas näpunäiteid tööandjaile kuni sooneutraalse töökeskkonna disainimiseni välja.
Seal seisab esmalt: „Juhend, mis pakub tööandjatele tuge transsoolisi inimesi arvestava töökeskkonna loomisel. Transinimesed kogevad sageli häbimärgistamist ja tõrjutust, kuid teadlik tööandja saab palju ära teha nende heaolu toetamiseks. Juhend tutvustab transsõbraliku töökeskkonna loomise põhimõtteid ning pakub praktilisi soovitusi, kuidas transinimeste heaolu ja motivatsiooni tööl parandada.“
Juhendi alguses seletatakse lahti mõned sõnad ja mõisted, nagu näiteks „sugu“, „kapist välja tulema“ ja mis peitub täheühendi LGBT taga.
Nii saame teada, et „sugu“ on inimeste ühiskondlik, juriidiline ja meditsiiniline kategoriseerimise viis. „Sõna „sugu“ (ingl sex ja gender) võib viidata inimese füüsilistele omadustele, aga ka sellele, mida tähendab olla mees või naine ühiskonnas. Sugu ühiskondlikus mõttes tähendab ootusi käitumise, tegude ja rollide kohta. Soolised sotsiaalsed normid võivad sõltuvalt kultuurist erineda ja aja jooksul muutuda. Juriidiline sugu on sootähis, mis inimesele tema dokumentidesse kantakse. Transsooliste inimeste puhul ei kattu nende tunnetatud arusaam oma soost sellega, mis neile sünnil määrati. Sooidentiteeti võidakse kirjeldada järgmiste sõnadega: naine, mees, mittebinaarne, asooline, transsooline, paiksooline…
Ja ikka samas vaimus edasi.
Kui te seni arvasite, et Eestis on liiga palju tõsiseid probleeme, nagu inimeste üldine toimetulek, arstiabi kättesaadavus või eestlaste vähene sündimus, siis te sügavalt eksisite. Kirjeldatud voliniku kantselei leiab üles „pärisprobleemid“ ja tegeleb tõsimeeli just selliste asjadega.
