Nii riigi- kui erapeavoolumeedia ajavad juba hulluks: igal pool esineb eurovalimiste eksperdina korraliku hambumusega salklane Jüristo ja pakutakse selliseid võitjaid, et mine või metsa ega tule sealt metsast enam iialgi välja. Nüüd ma tean, mida metsavennad tundsid…
Ausalt, parem juba tsirkusest jalgrattaga põgenenud karu, pioneerirätt kaelas, kui jälle Marina Kaljurand, kelle reibas loosung kõlab nagu midagi „rahvaste sõprus, vendlus ja kõigi maade proletaarlaste odavad valehambad“ sarnast. Kust armsal babuljal selline reiting, ei saa ma aru. Vaata et tassib endaga kaasa ka Mikseri, kes helistas Kanal 2 saatesse Etkari kasuks üle 300 korra siis, kui mobiilid olid veel väga ebamugavad ja klutt ise oli veel kesik. Siis aga läks sotsiks kätte ja suundus Europarlamenti, kus küpses tema homokirjaniku potents-iaal. Muide, hoopis Sven Mikser oli Eesti esimene poliitburatino, Kerstjulaid tuli palju hiljem. Buratinoks nimetati Mikserit nimelt venekeelsetes kommentaariumides, sest ta oli näo poolest sarnane ja lisaks ka üsna kõva peaga.
Europarlamenti pürgivad igasugused muidutegelased laheaktivistist eskordikast Kotka nimelise viimse võmmini. Veel on seal ka võimlemissaalis kargav pedetäi, BSH-lt korvi saanud noorsant Ostrovski raamatust „Kuidas karastus Terras“, ka „12 toolist“ tuntud Konrad Karlovitš Mihkelsoni inkarnatsioonist kuulus lastepiltnik. Pluss „Meie Mehe“ legendaarne solist, rumeenlane Ceaușescu, siiami kaksikud Baba Yana Peterson, Toomi vihmavarjuhoidja Jackie Chanõlward, täiskarsklasest kooliõpetaja Indrigo Tarantel, kolmekordne Tallinna meer Ossbourne. Issanda kandidadiaed on suur, “roheliste” nimekirja lugedes saab lisaks eriti kõvasti nalja.
Üle prahi on muidugi Kroonika „Aasta Suunamudija“, lühendatult „aasta mudaka“ Jüri Ratas, kes tahab minna Belgia metsadesse, oma puud kaasas. See palk, mida ta tõmbas omaenda silmast välja, saades tänu sellele nägijaks ja lahkudes nägijaks saanuna keskerakonnast, on nii massiivne, et sellega võiks Kadrioru lossi ustest läbi murda.
Paljud võrdlevad Ratast Leniniga, kes samuti kandis laupäevakul õlal sellist palki, mõned aga arvavad, et see jäik tüvi on delikaatne vihje omaniku kõvale europotentsi(aali)le. Ja keegi ei taipa, et tegelikult astub Jüri Ratas siin meie ette hoopis papa Carlo rollis. Kuna Brüsselis on õudsalt igav, hakkab ta seal puuskulptuuriga tegelema, lõikab palgist välja uue Buratino ja saadab tagasi Eestisse.
Tolleks ajaks on praegune Kadrioru ott juba lossikoopast välja kolinud.
„Jälle algab kõik, algab uuesti…“
Ivan Makarov
