in

Martin Helme: minister Kristina Kallas ei suuda ega tahagi lahendada haridussüsteemis kuhjunud kriise

Esmaspäeval võttis Riigikogu menetlusse EKRE algatatud ja Keskerakonnaga kahasse tehtud umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Sellest, miks minister taanduma peaks, rääkis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

“Tulen pulti umbusaldusavaldusega haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Meie hinnangul on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaotanud usalduse ministrina järgmistel põhjustel.

Käesoleva aasta 6. aprillil kell 10 algasid ühiskatsed riigigümnaasiumidesse pääsemiseks ja neile registreerus 3840 kandidaati. Eksamite infosüsteemis EIS tekkisid aga tõrked ning õpilastel tuli Eesti tegemine katkestada. Postimehe juhtkiri üldistas, et ligemale 4000 õpilase väntsutamine nurja läinud ühiskatsetel näitab riigi hoolimatust oma järelkasvu pärast.

Juba mõni päev hiljem, 9. aprillil algasid 9. klassi eesti keele e-katseeksamid, mida tabas samuti läbikukkumine. Üks Tartu koolijuht märkis, et e-eksam oli tehtud justkui selleks, et inimesed hulluks ajada. Pärast huvi kasvu eksamite infosüsteemi lähtekoodi vastu peitis ministeerium tarkvara lähtekoodi ära selle põhjendusega, et tekkinud suur koormus takistab tõrgete uurimist. Haridus- ja Teadusministeerium reageeris läbikukkumisele segaste sõnumitega ning minister süüdistustega EIS-i meeskonna aadressil, soovides selle väljavahetamist.

Postimehe ajakirjaniku sõnul ei suuda minister Kristina Kallas aru saada Haridus- ja Teadusministeeriumis kuhjuvate probleemide põhjustest, vaid löntsib kinnisilmi nõiajahi sabas. Tegelikult on EIS-i meeskond ministeeriumi vastuvõetamatu juhtimisstiili tõttu esitanud lahkumisavalduse juba enne nimetatud tõrkeid märtsi alguses. Läbikukkumise põhjuseks ei olnud mitte EIS-i meeskonna töö, vaid ministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti tegevuse koordineerimatus. Selle kohta koostati kohe ka raport ning ministeeriumil ei oleks olnud mingit põhjust sellist valeinfot levitada.

Aga me näeme, et vastutuse tunnistamise asemel asus minister hoopis asjaolude kinnimätsimise teele. Kristina Kallas ei ole toimunu pärast õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ees isegi vabandanud. Küll aga on seda tema eest teinud välisminister ja peaminister.

Märkida tuleb veel, et Leedu haridus-, teadusminister ja spordiminister Gintautas Jakštas ja tema asendusminister Ramunas Skaudžius astusid analoogsete vigade tõttu just nimelt käesoleva aasta 9. aprillil üldse ametist tagasi.

Paraku ei ole ülaltoodud äpardused ministri valdkonnas ja reaktsioonid nendele erand. Kristina Kallas on informatsiooniga manipuleerinud ja haldussuutmatust ilmutanud paljudel teistelgi juhtudel. Näiteks õigustades Toila Gümnaasiumi sulgemist valeväitega, et Jõhvi Gümnaasium, kuhu õpilased peaksid seejärel õppima asuma, on eestikeelne kool. Ka jaanuarikuist õpetajate streiki oleks olnud võimalik vältida, kasutades ministeeriumi eelarves aastast aastasse kulutamata edasiveetud raha ning kärpides mõttetuid kulutusi kriisiaja küsitava kasuteguriga niinimetatud projektidele.

Usaldus puudub ka Kristina Kallase edasiste tegevuste osas. Mitte midagi ei ole teada ministri plaanide kohta hädasti reformimist vajavas kõrghariduses. Puudub plaan kutseõppe maine parandamiseks, ehkki Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis pakutav õpe ei vasta juba ammu ühiskonna vajadustele. Ministril puudub nii pikk plaan kui ka lühike plaan. Kogu süsteemi kriisi teadvustamise asemel räägib minister Eesti haridusmudeli müümisest teistesse liikmesriikidesse ja pakub utoopilisi loosungeid, nagu gümnaasiumiõpilaste massiline hõlmamine õpirändesse.

Ministri viimased tõsimeelsed avaldused eestikeelsele õppele ülemineku kohta paistavad aga lausa farsina. Eestikeelsele õppele üleminek on kestnud juba 30 aastat. Tänane tulemus on, et ainult 52% vene õppekeelega põhikooli lõpetajatest suutis 2023. aastal sooritada igapäevast olmelist suhtlusoskust eeldava B1-taseme eesti keele eksami, ja seda pärast üheksa aastat ja 1040 tundi riikliku õppekava kohaselt kestnud õpetust!

Samasugune olukord on ka vene koolide õpetajatega, keda minister süüdistab eesti keele oskamatuses, mööndes, et kuigi probleem on ka tahtes ja motivatsioonis, on suur osa neist siiski käinud lugematutel eesti keele kursustel nii Tallinnas kui Ida-Virumaal. Nende kursuste kasutegur on järelikult nullilähedane olnud, ning ilmselt põhjusel, et kursuste metoodika, kvaliteet ja õpetajate negatiivne tagasiside ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi aastakümneid lihtsalt huvitanud.

Kavandatav üleminek eestikeelsele õppele kõikides Eesti koolides ja lasteaedades on suure küsimärgi all, sest mitmetest omavalitsustest tuleb aina rohkem selgeid signaale, et 1. septembriks ei ole koolides ja lasteaedades piisavalt õpetajaid, et üleminek saaks edukalt toimuda. Ainuüksi Tallinnas ja Narvas on Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel puudu 586 lasteaiaõpetajat ja 749 kooliõpetajat. Neile lisanduvad mitmed teised omavalitsused.

Selle asemel et aidata lasteaedadel ja koolidel, nagu ka nende pidajatel ehk omavalitsustel seda probleemi lahendada, ähvardab haridusminister, et kui 1. septembril ühes või teises koolis ei ole piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid klassi ette panna, peavad selle eest oma töökohaga vastutama koolijuhid ja omavalitsusjuhid. Teisisõnu, minister ei näe selle probleemi tekkimises mitte mingit oma või ministeeriumi rolli, kuigi õpetajate ettevalmistamine ja nende järjepidev juurdekasv on just nimelt Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Selle ülesandega ei ole minister hakkama saanud.

Vaatamata sellele, et kokkulepe Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õpetajaid esindavate organisatsioonide vahel õpetajate palga suurenemise osas sai sõlmitud juba selle aasta jaanuari lõpus, ei ole õpetajad siiamaani ministeeriumi lubatud palgatõusu näinud. Haridus- ja Teadusministeerium pole suutnud oma lubadust lihtsalt täita.

Sama hull on olukord Ida-Virumaal, kus õpetajatele lubati kõrgendatud ehk 1,5-kordset palgakoefitsienti, et suurendada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arvu. Pedagoogid pidid esmalt mitu kuud ootama palgalisa juba eelmisel aastal. Õigustatud ootused said Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kõva löögi kaks korda järjest, mis viitab ministri ebapädevusele.

Samuti ei ole eesti keelt uussisserändajatele õpetavad õpetajad tänavu oma töötasu veel ministeeriumilt saanud. Kohalikud omavalitsused on 2024. aastal esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile uussisserändajate keeleõppe toetuse saamiseks taotlused, et korraldada eestikeelset õpet omavalitsuste haridusasutustes. Ministeeriumilt tuli aga vastus, et toetuse omavalitsusteni jõudmiseni võib kuluda veel ligi kuu aega. Kooliaastane viimane trimester on käes, kuid keeleõppetoetuseks mõeldud rahalised vahendid omavalitsusteni ja õpetajateni jõuavad ilmselt alles kooliaasta lõpus.

Murtud lubadused ja inimeste petmine on midagi, mille eest kannab vastutust minister. Eesti Linnade ja Valdade Liit on pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole eestikeelsele õppele üleminekuga seoses, tuues välja, et täna ollakse taunitavas olukorras, kus riik ei ole andnud kohalikele omavalitsustele eelarvesse piisavalt raha, kuid täita on vaja mitmeid kohustusi. Kohustuste hulka kuuluvad õpetajate töötasu alammäära kasv ja sellele lisanduv 20%-line palga diferentseerimine, mis moodustab kokku üle 9 miljoni euro eestikeelsele õppele ülemineku palgalisa Ida-Virumaal, õpetajatele uusimmigrantidele eesti keele õpetamiseks, sealhulgas näiteks Ukraina lastele. Lisaks pöörab omavalitsuste liit tähelepanu asjaolule, et tänaseks ei ole ministeerium midagi olulist teinud, et pakkuda Ida-Virumaal õpetajatele kvaliteetseid ja soodsate hindadega elamispindasid, kuigi ministeerium pidi omavalitsusi selles osas aitama.

Kõike ülaltoodut arvestades puudub meil usk, et minister suudaks ja tahaks tasakaalukalt läbi viia eestikeelsele õppele üleminekut ning lahendada teisi haridussüsteemis kuhjunud kriise. Selle tõttu avaldavad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikud vastavalt vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 133 haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele umbusaldust.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid