Kolmapäevases Riigikogus infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalilt, et kas kaitseväe juhataja poolt väljaöeldud sõnad Eesti infrastruktuuri õhkimise ja kogu Eesti evakueerimise kohta on valitsuse seisukoht.
Martin Helme: “Lugesime eelmisel nädalal, et kaitseväe juhataja Andrus Merilo oli käinud kusagil esinemas ja seal väga sensatsiooniliste avaldustega, kus ta rääkis sellest, et risk võimalusele, et suur NATO-Vene vaheline sõda puhkeb, on oluliselt kasvanud ja kui see sõda puhkeb, siis meie geograafilisest asukohast lähtuvalt oleme me väga suure tõenäosusega sõja tallermaa.
Ja kui see juhtub, ja see võimalus tema arvates on suur, siis kogu Eesti territoorium on sõja territoorium ja siis me peame hakkama õhkima kõikvõimalikke asju, sildasid ja muid objekte. Ja võib-olla peame hakkama evakueerima elanikkonda mitte lihtsalt ühest Eesti piirkonnast teise, vaid kogu Eesti rahvast Eestist ära evakueerima.
Mina ei taha, et see vestlus kuidagi kukuks sellele teemale, et EKRE-le ei meeldi jälle kõrgemate sõjaväelaste avaldused, sest mul on niisugune tunne, et võib-olla kõrgem sõjaväelane väljendas seisukohti, mida valitsus ei julge välja öelda ja pandigi tema tanki.
Nii et mul on sellest tema sõnavõtust õige mitu väga tõsist küsimust. Kas sellega on lõppenud see müüt, et meil on kindlad käed ja et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem ja Reformierakond ongi meie julgeoleku garant? Kas me selle piinliku jutu nüüd peame kõrvale jätma ja tõde ongi see, mis meile Merilo rääkis?
Teiseks on mul küsimus, et kui see nii on, siis miks me andsime, kui see on see reaalsus, kus me oleme, siis miks me oleme ära andnud, Reformierakonna juhtimisel, oma kahurid, oma laskemoona, oma pioneerivarustuse, oma tankitõrjevarustuse, oma õhutõrjevarustuse, et me oleme ju paljad siis praegu?
Kolmandaks on mul küsimus, et kui Merilo kavatseb õhku lasta sillad, laod, sadamad, tehased, ma ei tea, mis kõik veel, kas meil see lõhkeaine üldse olemas enam on?
Ja kõige olulisem küsimus, et kuhu valitsus kavatseb siis eestlased evakueerida, mis teed pidi, millega ja kuhu meil tagasi on tulla, kui siit sõda niimoodi üle käib, nagu planeeritakse?
Kuna peaminister jättis sisuliselt küsimustele vastamata, kordas Martin Helme üle:
“Ma oma meelest just ütlesingi, et ma ei taha vaielda siin Kaitseväe juhatajaga. Pole kunagi tahtnud. Ma olen tahtnud poliitilist diskussiooni pidada ja seda ei ole me saanud pidada Eestis kolm aastat, sest niipea, kui sa ei kiida takka Reformierakonna geniaalseid plaane, ükskõik mis vallas, olgu ta eelarve või maksutõusud või midagi muud, siis sa oled kohe putinist. Nii on meil see arutelu siin käinud viimased kolm aastat.
Ja tuleb küll üllatusena tema sõnavõtt. Minu meelest, kui me loeme Eesti peavoolumeediat ja oleme veel sinna juurde nii rumalad, et usume seda, midagigi sellest, siis tuleb ikka täieliku üllatusena see, et kohe-kohe on puhkemas sõda, selle sõja käigus lastakse suur osa Eestist õhku ja evakueeritakse Eesti rahvas siit minema. See oli ju selle sõnavõtu destillatsioon.
Ja minu küsimus valitsusjuhile on, et kui lähedal siis see sõda on. Ja seda peab meile kommunikeerima valitsus, mitte Kaitseväe juhataja. See on siin poliitiline vastutus ja see on poliitiline kommunikatsioon.
Mis siis see risk on praegu, mis see riskihinnang on praegu? Me peame teadma seda ka, et mida me siin kõik õhku hakkame laskma, aga mu põhiküsimus on: kes, kuhu, millal, millega evakueeritakse?
Me kõik saame aru, et valitsus paneb esimese paadiga minema. Nüüd on sellele lisandunud uus plaan, et kogu rahvas viiakse Eestist minema. Kuhu? Ma loodan, et mitte rongiga Siberi poole. Aga kuhu ja millega? Ja kuhu meil tagasi tulla, kui siit, nii nagu Kaja Kallas omal ajal rääkis, kõigepealt käib sõda ühtpidi üle, siis käib sõda teistpidi üle ja meie oma sõjavägi laseb veel ka selle kõik õhku, mida õhku annab lasta. Mis meist saab?”
