Kaja Kallas on ennast (ja oma kodumaad) järjekordselt lolliks teinud, seekord sõjaajaloos ja veel eriti rumalalt, tembeldades valetajaks selle, kel oli seekord õigus, ja väites, et hoopis tema teab ajalugu väga hästi.
2. septembril möödus 80 aastat Teise maailmasõja lõpust, sest just sel päeval 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ja Ameerika Ühendriikide esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Seekord tähistasid seda suurejooneliselt Venemaa ja Hiina ning Kaja Kallases tekitas segadust just see, et Putin ütles Xile: „Meie, Venemaa ja Hiina, võitlesime koos Teises maailmasõjas, me võitsime Teise maailmasõja, me alistasime natsismi koos.“
Kaja Kallas tembeldas ühes sõnavõtus selle jutu võltsnarratiiviks, millel polevat mingit ajaloolist tausta. “Ja ma mõtlesin: „Olgu, see on midagi uut.“ Kui tead natuke ajalugu, siis tekib kohe peas palju küsimusi. Aga teate, tänapäeval loevad ja mäletavad inimesed ajalugu üha vähem, nii et kahjuks usuvad paljud selliseid narratiive,“ olevat Kallas öelnud.
Ilmselt arvas Kaja Kallas oma piiratuses, et nagunii Venemaa valetab, ilmselt valetab ta ka seekord. Venemaa küll valetab palju, aga seekord oli tema jutus iva. Ja võib-olla arvas Kaja Kallas, et Venemaad polnudki sõjas. Oli küll, Venemaa on ennast avalikult Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud, ja Teises maailmasõjas oli NSV Liit oma sõdureid massiliselt surma saates lõpuks edukas, meeldib see meile või mitte. Ka natsismi-jutt on tõlgendamise küsimus, sest Saksamaa ja Jaapani liitlastelge arvestades võib seda mõistet ebakorrektselt ka Jaapani suunal kasutada.
Sõda toimus kahes kohas: natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Soome) vastu Euroopas ning Jaapani vastu Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil. Seejuures oli Saksamaa ja Jaapan liitlased ning nende vastas oli liitlaskoalitsioon, kuhu kuulusid ennekõike USA, Nõukogude Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja veel rida hiljem ühinenud riike.
Liitlaskoalitsiooni riike peetakse sõja võitjateks ja kui kahju ei ole, oli Nõukogude Liit üks suurimaid võitjaid, mis võttis ka lootuse Balti riikide iseseisvuse taastamisele. Punaarmee läks Berliinini välja ja vallutas selle, lisaks veel pool Euroopat, kuhu ta lõi oma 50 aastat kestnud impeeriumi.
Kaug-Idas kuulutas NSV Liit vastavalt liitlaskohustusele 9. augustil 1945 Jaapanile sõja, tungides Hiina Mandžuuriasse ning Koreasse, samuti vallutati tagasi Vene-Jaapani sõjas 1905. aastal kaotatud Lõuna-Sahhalin ja varasemate lepingutega loovutatud Kuriili saared.
Hiinlased pidasid 1927. aastast kodusõda, kus vastakuti olid kommunistid ja Guomindang. Kui Jaapan alustas 1931. aastal sissetungi Hiinasse, sõlmisid need kaks esialgu ühisrinde ja sõdisid Jaapani vastu. Koos liitlaskoalitsiooni vägedega tõrjuti jaapanlased 1945. aastal välja, kodusõda jätkus kuni 1950. aastani, mil kuulutati välja kaks Hiinat, kommunistlik mandriosa ja Guomindangi kontrolli alla jäänud Taivan.
Seega on ka Hiina Teise maailmasõja võitja. Kui loodi ÜRO, said viis võitjariiki Julgeolekunõukogu alalise liikme staatuse.
Seega eksis Kaja Kallas, arvates, et Hiina ja Venemaa ei ole Teise maailmasõja võitjariigid. Nad ei ole küll läänemaailma sõbrad, kuid seekord nad ei valetanud, ämbrisse astus hoopis Euroopa liidu kõrge välisesindaja. Ja kahjuks said ka Moskva ja Peking diplomaatilise noodi kõrvalt pisut naeru pugistada.
Uued Uudised
