EKRE kaubamärgiks on juba ammu madalam maksukoormus ning riigi mittesekkumine seal, kus seda vaja pole, ning peaaegu kaks kolmandikku eestimaalastest just seda tahavadki.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 64 protsenti vastajatest eelistab õhemat riiki madalamate maksude ja vähemate riiklike teenustega.
Viimases Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti vastajatel valida, et kui peaks valima kahe suuna vahel, siis millises suunas peaks Eesti liikuma – madalamad maksud ja vähem riiklikke teenuseid või rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemad maksud.
64 protsenti eelistas madalamaid makse ja vähem riiklikke teenuseid ehk niinimetatud õhemat riiki, 17 protsenti eelistas rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemaid makse ehk niinimetatud paksemat riiki ning 19 protsendil puudus arvamus.
Õhemat riiki eelistasid 81 protsenti EKRE toetajatest, 77 protsenti Isamaa valijatest, 71 protsenti Parempoolsete toetajatest, 69 protsenti Keskerakonna pooldajatest ja 52 protsenti Eesti 200 toetajatest. Reformierakonna toetajatest eelistab 42 protsenti õhemat riiki ja 38 protsenti paksemat riiki.
Antud küsimuses on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate vaated väga sarnased. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest eelistab 44 protsenti õhemat riiki ja 40 protsenti paksemat riiki.
“Nii selle eelarve koostamisel kui ka edaspidi seisavad Eesti poliitikud ja valijaskond fundamentaalse küsimuse ees – kas riik peaks makse tõstma ja vajadusel oma tegevust laiendama või hoopis makse langetama ja ennast koomale tõmbama. Õhuke riik käib kokku majanduslikult parempoolse maailmavaatega ning paks riik, kes kogub palju makse ja pakub igasuguseid toetusi ja teenuseid, käib kokku majanduslikult vasakpoolse maailmavaatega,” rääkis Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder.
Tema sõnul on selle küsitluse tulemustest näha, et nii mõnegi erakonna valijate eelistused paksema või õhema riigi osas ei lange kokku sellega, mida võiks üldiselt selle erakonna toetajatelt oodata.
Tema sõnul on kõige üllatavam ja tähelepanuväärsem nende tulemuste puhul aga see, et Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valijad vastavad peaaegu täpselt ühtemoodi, jagunedes pooleks õhema ja paksema riigi toetajate vahel.
“Sotsiaaldemokraatide puhul on selline vastuste profiil kooskõlas sellega, mida võiks lähtuvalt erakonna ideoloogilisest suunast oodata. Samas Reformierakonna toetajate puhul on üllatav, et vastatakse samamoodi kui majanduslikult selgelt kõige vasakpoolsem erakond Eesti parteisüsteemis,” lisas Mölder.
Norstati küsitlus viidi läbi 17. septembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1001 vastajat.
