Tuuleturbiinid, polügoonid, karjäärid, Rail Baltic ja muud kolossaalsed ettevõtmised on meie igapäevases uudistevoos tavapärases. Uksest ja aknast tuleb uusi plaane, teostatakse uuringuid ning tõmmatakse jooni mere-, kui maavarakaartidele. Inimesed, aga ei jõua oma argitoimetuste kõrval olla pidevalt valvel, kursis ja piisavalt teadlikud, et õigeaegselt järjekordsele investorile koht kätte näidata.
*Sellist ühtset kaarti riigil avalikult jagada ei ole vaid selle olen kokku pandud kuue erineva allika põhjal. Kõik valged alad ei ole veel pääsenud. Osad tühjad alad on nn sõjaväe radari kaitsetsoon ja osadesse piirkondadesse alles jõutakse.
Nii saavadki ellu projektid, mis on viinud paljude inimeste rahu ja rikkunud nende elukeskkonna. Kui koduaknast näeb päikeseloojangut vaid läbi pöörleva tuuleturbiini või vaade merehorisondil on täis vilkuvaid hiigeltorne. Kui pidevale mürale ja vibratsioonile annab järgi tervis ning sellest varem nii armsast kohast hakkavad eemale hoidma ka lapsed ja lapselapsed. Mis rõõm on talumistasuna saadud paari tuhandest eurotst, kui kinnistu enam midagi ei maksa?
Loota, et seadused, riik ja omavalitsused kodaniku eest seisavad, on naiivne. Selleks tasub minna mõnele avalikule arutelule, et näha, kelle kõrval istub ministeeriumi esindaja või valla ametnik. Sul endal tuleb ärrgata! Sul endal tuleb olla kohal!
Häid näiteid, kus rahvas on ärganud ja seljad kokku pannud, leiab järjest enam. Viimati toimunud tuuleparkide rahvakohtumised Põltsamaal, kus oldi kohal ja üksteist toetamas ka kaugematest omavalitsustest.
Siinkohal mõned soovitused, mida teha planeeringute ja keskkonnamõjude hindamiste avalikul väljapanekul, mida küsida rahvakohtumisel? Kelle nööpi omavalitsuses keerata?
1. Nõua, et planeeringus ja keskkonnamõju hindamises (KMH) arvestaks seaduses sätestatuga.
KMH peab analüüsima, et tegevus ei seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Planeering peab looma eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna säilitamiseks.
Arvesta, et enamik projekte on era- ja ärihuvi, mitte riiklik huvi nagu tihtipeale arendajate poolt väidetakse. Seega arendajatel näidata, kelle huviga on tegemist. Millisest planeeringust või dokumendist see tuleneb?
Seisa selle eest, et omavalitsuse üldplaneeringus oleks selgelt määratletud tuuleparkide rajamise või mitte rajamise tingimused. On omavalitsusi, kus üle 30 meetri kõrgused tuuleturbiinid pole lubatud.
Saarlased ja hiidlased, hetkel on käimas teil üldplaneeringute väljapanekud kuni 31.01.2025!
Kui tuuleparkide rajamise aluseks on juba olemasolevad maakonna- või üldplaneering, siis millise kõrgusega tuuleturbiinitornidest neis dokumentides räägitakse (eeldada võib, et mitte 200 ega 300 meetrit). Seega kõrgemate planeerimisel ei saa üldplaneeringut aluseks võtta.
Kui jääb õhku vastamata küsimusi ja võimalikke ohte, siis tuleb öelda selgelt välja, et see plaan ei ole ühiskonna kui terviku huvi, see ei ole ühiskonna eelistus, sellega ei tagata ühiskonna hüvesid. Öeldes “ei”, välditakse plaanitava elluviimisega tekkida võivat kahju – ettevaatusprintsiip keskkonnaõigusest.
2. Nõua infraheli piirnormide kehtestamist ja uuringuid.
Eestis kehtivad müranormid pärinevad hiigeltuulikute eelsest ajast ja vajavad uuendamist. Kuni pole uuritud ja kehtestatud turbiinidest lähtuvaid infraheli piirnorme ning ei mõõdeta ega osata mõõta osata mõõta kumulatiivset ja impulsheli, tuleb nõuda, et arendused ja juba töötavad tuulepargid peatataks.
3. Ole aktiivne kaasamises ja koosolekutel
Liitu või loo kogukond, kellele see teema korda läheb.
Nõua enda kaasamist, kui elad ka kaugemal kui 2-3 km. Pöördu kirjalikult omavalitsuste (ka naabervaldade) ja TTJA poole sooviga olla kaasatud. Nad peavad sind kaasama ja sulle edaspidi kõik vajaliku info avalikest väljapanekutest ja koosolekutest saatma.
Salvesta ja jaga arutelusid, et ka teised saaks abi ja inspiratsiooni.
4. Üks võte suurte plaanide läbisurumiseks on mõjutatute ringi väiksena hoidmine.
Ära karda olla kohal ka kaugemal vallas, ka siis, kui sinu kodu jääb allpool toodud kaardil valgele alale, sest hiigelturbiinide mõju ja visual ulatub kümnete kilomeetrite kaugusele. Kui tahame, et kliima, sõja ja majanduse ettekäändel meie maad ei rüüstataks, tuleb võtta ette ka pikem sõit ning oma arvamus julgelt välja öelda. Sinu sissekirjutus ei mängi siin rolli!
Arendajad on välisinvestorid, tema esindajad Tallinnast, plaanitav turbiin tuleb välismaalt, tööjõud välismaalt, kasum välismaale! „Aga mida sina, kaugeltnurga teise valla mees, tuled siia õiendama!”
Ametnikele lootmine, “laikimine” või emotsiooninäo lisamine postituse alla on sama võimas kui mobiiltelefoniga aknal lehvitamine. Pane see käest, mine päriselt kohale, näita päriselt oma nägu ja kasuta päriselt oma mõjuvõimu! Sina oled kohalik, sina oled kohal ja sina pead otsustama.
5. KUI MUU EI AITA, SIIS ÜKS VIIMASEID ÕLEKÕRSI ON OMAVALITSUSE VOLIKOGU
Volikogu on võtmetähtsusega. Iga uuringu, loa, planeeringu ja keskkonnamõju hindamise kiidab heaks omavalitsuse volikogu. Tunne huvi volikogu tegevuse vastu, avalda arvamust, kohtu, kirjuta volikogu liikmetega ja vajadusel mine volikogu istungile oma seisukohti kaitsma. Mõnes volikogus tähendab enamus juba viit, mõnes kahtkümmet inimest – NEMAD LÕPUKS OTSUSTAVADKI!
6. Mõtle ja uuri, keda sa oktoobris kohalikel valimistel valid, sest enamus tuuleparkide otsuseid jääb nende otsustada!
Robert Kiviselg
