Äärmiselt kohatu „kunstiprojekt“, kus kujutatud pommitatud Tallinna, on saanud vägagi paradoksaalsed varjundid. Olgu selle Kultuurkapitali poolt rahastud aktsiooni põhjustega, kuidas on, aga selge on see, et kogu see teema mõjub hirmutavalt ja vaimset tervist pärssivalt isegi täiskasvanutele, lastest rääkimata. Nimelt üks vabariigi sünnipäevaks püstitatud neljast hiidplakatist, mis asub Mustamäel, kujutab hoonet, kus elavad ka Ukraina põgenikud oma lastega.
Plakatil kujutatud hoonel on ülemised korrused puruks pommitatud. Sealhulgas ka EKRE liikme omad. Tema sõnul elavad aga tema kohal Ukraina põgenikud oma peredega, kelle kortereid pildil üldse näha ei ole. „Ei kujuta ette, mida nad peavad iga päev sellest „kunstist“ möödudes tundma,“ nentis ta.
Tänases riigikogu infotunnis tõstatati see küsimus siseminister Lauri Läänemetsale, kes ei näinud mingit probleemi ning pidas kõike igati normaalseks.
Varro Vooglaid kahtlustab, et tegu võib olla strateegilise kommunikatsiooni projektiga, mis teenib valitsuse huve. Ka Martin Helme nimetas seda infooperatsiooniks ja psühhoterroriks.
Omaette teema on ka see, kui protestiks paigutati kirjanike maja seinal asuva küüditaja Juhan Smuuli bareljeefi kõrvale häppeningi korras Nõukogude Eesti lipp, siis algatati selle toimepanijate puhul politseiuurimine, mille aluseks oli kahe kodaniku kaebus, sest see lipp oli neid häirinud. Võib ette kujutada, kui paljusid inimesi aga häirivad kõnesolevad plakatid.
