Riigikogu võttis koalitsioonihäältega vastu seaduse, mille kohaselt tõuseb alates järgmisest aasta 1. aprillist haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 eurole.
Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.
Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestati, et visiiditasu maksmist ei tohi nõuda juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega.
Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad eelnõu kohaselt kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.
Seadusega suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär järgmisest aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole.
Seadusega vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.
Lisaks kehtestatakse seadusega ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.
Seaduse kohaselt lõpetatakse järgmisest aastast riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud inimese mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab üht või kaht kolme- kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui kaheksa-aastane.
Ühtlasi lubatakse seadusega tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.
Samuti täiendatakse tulumaksuseadust nii, et tulumaksuga oleksid maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 23 riigikogu liiget.
Samuti võttis riigikogu täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille kohaselt lõpetatakse järgmisest aastast üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.
Alates eelmise aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.
Eelnõu seletuskirjas märgiti, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates järgmisest aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele.
Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on järgmisel aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele pensionäritoetust enam ei maksta.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.
Selle seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 21 riigikogu liiget.
Allikas: BNS
