Viimastel päevadel on tulnud uudised, mille kohaselt vaevleb talvine rohepöörde-Euroopa tuule- ja päikesepuuduse käes, elektrihinnad on laes ja tööstused hädas. Eestis on kullahinnaline elekter juba tavapärane ja ilmselt asjad paremaks ei lähe, kuigi Elering midagi lubab.
BNS vahendab: “Eleringi varustuskindluse aruande järgi sellel talvel Eestis ja lähipiirkonnas elektri varustuskindlusega probleemi pole, lähiaastate vaates on oluline seniste juhitavate elektrijaamade hoidmine töövõimelistena ning eelduste loomine uute ilmastikust mittesõltuvate jaamade rajamiseks.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on praegu Eestis juhitavaid elektrijaamu 1800 megavatti. “Ent nagu mujal Euroopas, nii ka Eestis on aastakümnete eest rajatud fossiilkütusel töötavate elektrijaamade konkurentsivõime kiiresti langenud ning tunda on selget survet selliste jaamade sulgemiseks. Seepärast on lähiaastatel kriitilise tähtsusega hoolitseda selle eest, et juhitavate elektrijaamade võimsus Eestis ei langeks alla 1000 megavati. Järgmisel kümnendil kasvab juhitavate võimsuste vajadus koos taastuvenergia kasutuse suurenemisega 1200 megavatini.””
Eleringi juht unustab ühe asja: see surve põlevkivienergeetika sulgemiseks on Eesti riigi riiklik poliitika ning seoses kliimaseadusega see surve aina kasvab. Kalle Kilk lubab küll juhitavate elektrijaamade võimsust hoida (nagu tegi rahandusministri ametis olnud Martin Helme), kuid kliimaminister Yoko Alender ja rahandusminister Jürgen Ligi teevad kõik, et põlevkivienergeetika lõplikult sulgeda. Vaevalt et muud juhitavad mittepõlevkivivariandid lähiajal tegelikkuseks saavad.
Samuti ei täpsusta Eleringi juht seda, miks fossiilkütusel töötavate elektrijaamade konkurentsivõime kiiresti langenud on – nimelt on selle energeetikaliigi suhteliselt odavatele tootmiskuludele laotud koormaks veel terve hunnik igasuguseid kliimamakse ja -tasusid, samas kui “roheenergeetikat” subsideeritakse ka siis, kui see ise kasumis on. See on teadlik konkurentsivõime hävitamine maksukoormusega.
BNS lisab: “Järgmise aasta veebruaris toimuv desünkroniseerimine Vene võrgust ja ühinemine Mandri-Euroopa sagedusalaga on Eesti lähiajaloo suurim muudatus energeetikas. Mahukad ettevalmistused selleks on lõpusirgel ja loodud on eeldused sujuvaks sagedusala vahetuseks.”
Vastupidi, Eesti energiasüsteemi lohisevust, rohepöörasust ja nöörimispoliitikat arvestades tasub Venemaast lahkulöömist (mis olemuselt on õige) väga karta. Veebruaris võivad tulla tõsised varustatushäired, sest Eesti Energia süsteemis tehakse palju asju läbimõtlematult. Muuhulgas “rõõmustati” ju ka tarbijat sellega, et agressoriigi energiasüsteemist lahkulöömise maksavad vastavate lisatasude kaudu kinni eestlased ise.
Uued Uudised