Kuna majanduskasv on oluliselt väiksem planeeritust ja inflatsioon on praktiliselt ennustatuga sama, siis ei tohiks ju olla ühtegi põhjust rõõmustamiseks – arvestades väiksemat majanduskasvu peaks puudujääk hoopis 400 miljoni euro võrra suurem olema, vahendab ERR tuntud ettevõtjast majandusanalüütikut Indrek Neiveltit.
Samal ajal kui valitsus hõiskab mingist 800 miljonist vabast eelarverahast, ütlevad analüütikud, et majanduskasv tuleb ikkagi väiksem, kui aasta tagasi eelarvet tehes prognoositi. Eelarve koostamisel planeeriti tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti, millest nüüdseks on suveprognoosi järgi alles jäänud vaid 0,8. Vahe seega 2,5 protsenti ehk miljardi euro võrra on meie majandus väiksem, kui eelmise aasta sügisel eelarvet tehes ennustati. Seda ilma inflatsioonita.
Aga inflatsiooni ennustati väga täpselt. Viis protsenti oli aasta tagasi tehtud ennustus ja viimase ennustuse järgi on see 5,4 protsenti. Eurotsoonis on selle aasta ennustatav inflatsioon kaks protsenti.
Kuna majanduskasv on oluliselt väiksem planeeritust ja inflatsioon on praktiliselt ennustatuga sama, siis ei tohiks ju olla ühtegi põhjust rõõmustamiseks. Arvestades väiksemat majanduskasvu peaks puudujääk hoopis 400 miljoni euro võrra suurem olema. Mitte väiksem. Kust see üle jääv raha siis ikkagi tuleb?
Indrek Neivelt toob välja ühe momendi paljudest. Ettevõtete tulumaksu on eelarvesse laekunud üle 200 miljoni euro rohkem, kui planeeriti. Ilmselt on üheks põhjuseks see, et seoses maksumäära tõusuga otsustasid paljude ettevõtete aktsionärid maksta rohkem dividende veel madalama maksumääraga. Või oli vaja näiteks enne ettevõtte müüki sealt kasum välja võtta. Igal juhul ei ole see tulu, millega saaks pikalt arvestada.
Tähelepanuta on jäänud ka fakt, et eelmisel aastal kahanesid välisinvesteeringud 3,2 miljardi euro võrra. See on peaaegu kümnendik meie SKP-st. 2015. aastast alates oli eelmine aasta esimene aasta, mil välisinvesteeringud ei tulnud riiki sisse, vaid läksid välja. 2015. aastal oli põhjuseks pangandusgruppides toimunud restruktureerimine ja suuremad dividendimaksed ning summa oli vaid 600 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli summa 3,2 miljardit eurot.
Välisinvestorite lahkumise trend on jätkunud ka sellel aastal. Vastavalt Eesti Panga statistikale on ainuüksi esimeses kvartalis välisinvestorid viinud meilt raha välja 1,2 miljardit. Tõotab tulla jällegi rekordiline aasta.
Rahanduses toimuv ei ole kindlasti trend, mille üle rõõmustada, kuigi lühiajaliselt see eelarveseisu parandab. Samuti nagu planeeritust palju madalam sündimus vähendab sotsiaalkulutusi. Selliselt saavutada “korras rahandus” on väga lühinägelik.
Lühiajalised võidud on illusioon, mis ei kesta kaua. Eelmiste valimiste kogemus on meil värskelt meeles.
Refereeritud ERR-ist
