Esmaspäevasel arupärimisel peaministrile ebaseaduslike numbrituvastussüsteemide kohta juhtis EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme tähelepanu sellele, et Euroopas kasutatakse pättide ja illegaalide tuvastamiseks hoopis teisi meetodeid kui on Eestis praktiliselt kõigi kodanike jälgimine ja nende tegevuse fikseerimine.
Helle-Moonika Helme: “Siin on väga palju nii selle debati käigus kui ka kõnede käigus juba ära öeldud, aga ma lisaksin siia juurde ühe sellise aspekti, mida ei ole veel keegi täna isegi maininud. Ühtäkki on välja tulnud, ja nagu ka täna siin peaminister korduvalt oma vastustes ütles, et ega probleemi ju tegelikult ei olegi rohkem kui selles, et midagi on nagu välja tulnud ja nüüd me peame sellega tegelema.
Mina ikkagi küsin, et kui ei oleks välja tulnud, huvitav, kas me siis ei arutakski seda siin ja ei peakski seda debatti ja ei tulekski keegi peaminister ega keegi valitsusest ei tuleks meile seaduseelnõud, kus siis seletuskirjas oleks kirjas, et seda eelnõu on vaja selleks, et viia see kujunenud olukord vastavusse seadusandlusega ja uute vaadetega seadusandlusele, kõik see andmekaitse ja kõik need teised aspektid, millest on ka täna siin väga palju räägitud.
Aga siin on selle arupärimise kontekstis tõstetud ikkagi, just nagu selle õigustajate poole pealt on tõstetud turvalisuse teemat ja seda, et kas kogu see võrgustik oli seaduslik või ei olnud seaduslik, aga seda oli vaja selleks, et pätid kinni püüda.
No heakene küll, eks ju, turvalisust me tahame kõik ja pätte me tahame ka, et saaks kinni püütud. Nüüd, natukene kõrvalteema, ma küsiksin irooniliselt, et kui me need pätid kõik oleme kinni püüdnud, kuhu me nad paneme. Vanglasse me neid ju ei pane. Vanglasse me toome Rootsist 600 mõrtsukat, vägistajat ja muidu kurjategijat. Vanglasse me neid ju ei pane. Või ma ei tea, kuhu me nad paneme. Et selline kognitiivne dissonants on siin kogu aeg õhus.
Kui me räägime turvalisusest ja pättide püüdmisest, on hakatud lahendama valest otsast, kas siis teadlikult, tahtlikult või kogemata või teadmatusest või ebapädevusest või millest iganes. Aga me teame Euroopa näidete varal, ja see on jõudnud ka juba Eestisse, et kui me räägime kuritegudest ja kui me räägime sellistest suurtest kuritegudest – vägistamistest, röövimistest ja üleüldse ka suurematest ja väiksematest pätitegudest ja kuritegudest –, siis ka meil tegelikult on juba see protsent väga suur, et need pätid on immigranditaustaga. Euroopas on see juba valdav ja nüüd see on jõudnud ka Eestisse.
Ja selle asemel, et kontrollida seda teisel viisil, näiteks ma toon Soome ja Hollandi näite, võib-olla teistes Euroopa riikides on seda ka, aga lihtsalt Soome ja Hollandi näidet ma tean. Me teame, et meil Euroopa Liidus öeldakse alati selle peale, et meil on inimeste ja tööjõu ja rahade ja kõige vaba liikumine. Hästi. Aga sellest hoolimata näiteks Soome ja Holland kas siis piiravad või vähemalt kontrollivad seda inimeste liikumist niimoodi, et näiteks, kui sa lähed Soome või Hollandisse, tahad minna sinna elama või siis töötama, siis ei ole nii, et tulevad, kes tahavad, ja teevad ja toimetavad, kuidas iganes. Seal on väga lihtne: sul peab olema, sa üürid mingi elamise, selleks peab sul olema legaalne üürileping, ja sa ei saa enne ka pangaarvet avada kohapeal ega sa ei saa ka endale kohalikku telefoniliitumist, kui sul seda ei ole.
Niimoodi, et kohalikud nii-öelda turvalisusstruktuurid kontrollivadki läbi selliste asjade seda, kes neile tuleb, kus nad elavad, pangakontode kaudu, kuidas nende rahad liiguvad, ja telefoniliitumiste kaudu, kellega nad räägivad. Ja sellega nad saavad väga palju sellist vajalikku turvalisuse huvides kontrolli juba ära teha.
Aga mis meie teeme? Meie ehitame hoopis üles sellise varjatud kaamerate jälgimise süsteemi, jälgime lausaliselt kõike ja kõiki ja siis ütleme, et see on meie endi turvalisuse huvides. Vabandust, kõigepealt tuleb kontrollida immigratsiooni, mitte kontrollida oma inimesi. See on asi, mis tuleb kõigepealt ära teha, ja siis alles hakkame rääkima, kui palju meie oma inimestest peab pättide püüdmiseks pilte tegema.”
