Kortermajas võib üks veeleke põhjustada kümnete tuhandete eurode suuruse kahju. Kindlustusega seotud levinud küsimustele vastab Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor.
Mida teha, kui veekahju on juba tekkinud?
Esmalt tuleb sulgeda vee juurdevool, piirata kahju levikut ning teavitada korteriühistut või haldurit. Seetõttu on oluline, et ka majaelanikud teaksid, kus asuvad vee sulgemiseks vajalikud kraanid ja kelle poole avarii korral pöörduda. Kahjustused tasub kohe üles pildistada.
Kui korteril on kodukindlustus, tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust oma kindlustusandjaga, sõltumata sellest, kust leke alguse sai. Kindlustusandja aitab juhtumi fikseerida, annab juhised edasiseks tegutsemiseks ning selgitab kahju hüvitamise võimalusi.
Korteriomanikul tasub üle kontrollida oma vastutuskindlustuse summa ning korteriühistul veenduda, et kindlustatud oleks nii hoone kui ka ühistu vastutus teistele tekitatud kahju eest.
Kas toru eest vastutab korteriomanik või korteriühistu?
Maja ühiste vee- ja kanalisatsioonipüstakute ning küttesüsteemi korrashoiu eest vastutab üldjuhul korteriühistu. Korteriomaniku vastutusalasse kuuluvad tavaliselt veearvestist korteri poole jäävad torud ja ühendused ning tema korterit teenindavad seadmed, näiteks pesumasina voolikud ja segistid. Vastutuse täpne piir sõltub siiski torustiku kuuluvusest ja hoone tehnosüsteemi lahendusest.
Sageli tekitavad küsimusi vannitoas asuvad S-kujulised käterätikuivatid ehk siugtorud.
Sageli tekitavad küsimusi vannitoas asuvad S-kujulised käterätikuivatid ehk siugtorud. Kuigi need paiknevad korteris, võivad need olla osa maja ühisest kütte- või soojaveesüsteemist ning kuuluda seetõttu ühistu vastutusalasse.
Kui korteriomanik on torustikku omavoliliselt ümber ehitanud ja leke tekib muudetud ühenduskohas, võib kahju hüvitamise kohustus langeda talle. Vastutus sõltub lekke põhjusest ja konkreetsetest asjaoludest.
Kas tehnosüsteemidele ligipääsetavus mõjutab kindlustuskaitset?
Korterit remontides ehitatakse torustikud sageli esteetilistel põhjustel seina taha peitu. Lekke korral võib see aga tähendada, et torudele ligipääsemiseks tuleb sein või muu viimistlus lõhkuda.
Korteriomanikul on kohustus võimaldada korteriühistule või avariitöid tegevale spetsialistile ligipääs korteris asuvatele ühistele tehnosüsteemidele. Kui torustik on kinni ehitatud nii, et sellele puudub vajalik ligipääs, ei pruugi kindlustus katta kõiki konstruktsioonide avamise ja hilisema taastamise kulusid.
Seetõttu tasub remondi käigus jätta torustiku olulised ühenduskohad ja hooldust vajavad osad ligipääsetavaks ning vajaduse korral kindlustusandjaga eelnevalt täpsustada, millised kulud on kaetud.
Kas esimesel korrusel elades on vaja vastutuskindlustust?
Kortermajas on kodukindlustuse kõrval oluline ka vastutuskindlustus, mis aitab hüvitada teistele tekitatud kahju, kui korteriomanik selle eest vastutab.
Korteriomanikul on kohustus võimaldada korteriühistule ligipääs korteris asuvatele ühistele tehnosüsteemidele.
Näiteks võib viiendal korrusel purunenud pesumasina veevoolik kahjustada nii alumisi kui ka kõrvalasuvaid kortereid. Kui kannatada saavad naabrite põrandad, seinad, mööbel ja kodutehnika, võib kahju ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Samas ei tasu alahinnata vastutuskindlustuse olulisust ka alumistel korrustel. Näiteks võib esimesel korrusel pesumasina või pliidi rikkest alguse saanud tulekahju tekitada suitsu- ja tahmakahjustusi ka kõrgemal asuvates korterites.
Seetõttu tasub vastutuskindlustuse summat valides arvestada erinevate võimalike kahjudega. Kui kindlustussumma osutub liiga väikeseks, võib osa kahjust jääda korteriomaniku enda kanda.
Miks peaks ka korteriühistul olema kindlustus?
Kui maja ühine torustik puruneb ja kahjustab kortereid, võib kahju hüvitamise kohustus tekkida korteriühistul. Kindlustuse puudumisel tuleb hüvitamisele kuuluv kahju katta ühistu vahenditest ning vajaduse korral korteriomanike täiendavate maksetega.
Seetõttu tasub korteriühistul sõlmida nii hoone kindlustus kui ka vastutuskindlustus. See aitab vältida olukorda, kus ühe toru purunemise tõttu tuleb remondifondi kogutud raha kasutada ootamatute kahjude katmiseks või küsida korteriomanikelt lisaraha.
