Harju Maakohus rahuldas täna osaliselt Varro Vooglaidi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt 2022. aasta juunis esitatud hagi, kohustades Kaja Kallast hagejate kohta esitatud valeväited ümber lükkama. Kohus nõustus hagejatega, et ühelgi nende korraldatud meeleavaldusel ei ole kunagi Eesti politseid rünnatud ning et Kallase vastupidised osutused on alusetud. Samuti peab Kallas ümber lükkama valeväite, mis puudutab 23.10.2021 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse korraldajate ringi.
Kohtuotsuse kohaselt on Kaja Kallas kohustatud avaldama kümne päeva jooksul oma Facebooki lehel järgmise sisuga postituse: “Mina, Kaja Kallas, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks Varro Vooglaiu ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu Varro Vooglaid ja EKRE oleksid korraldanud 23.10.2021 meeleavalduse Vabaduse Väljakul. Nimetatud väited ei vasta tõele.“
Samas ei rahuldanud kohus hagi Kallase väite osas, mis seisnes avalduses “Mäletame Varro Vooglaiu ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.” Kohus leidis, et sõna „ründama“ all mõistis keskmine lugeja verbaalset rünnet ning et erinevaid meeleavaldusele toodud plakateid ja seal kõlanud sõnavõtte võib pidada Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate verbaalseks ründamiseks.
Seejuures jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et ükski tõend ei kinnita arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate verbaalset ega ka mitteverbaalset ründamist kõnealusel meeleavaldusel Vooglaidi ja EKRE poolt (millel osutab selgelt Kaja Kallase avalduses kasutatud sõnad “nad ründasid”). Hagejad pidasid väidet ebaõigeks eelkõige just põhjusel, et arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate ründamine omistati neile kui meeleavalduse korraldajatele (kelleks EKRE ka ei olnud), samas kui nemad mistahes vormis rünnakuid eelnimetatud elukutsete esindajate vastu toime ei pannud ja vastupidist ei tõendanud kohtumenetluses ka Kallas.
Lisaks ei tuvastanud kohus ei väära faktiväidet ega ka ebakohast väärtushinnangut Kaja Kallase väites “Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav “vabadusvõitleja” ja “traditsioonide eest seisja” Eesti iseseisvust.” Kohtu hinnangul on küll osutus tehtud ilmselgelt Vooglaidile, ent samas kasutas Kaja Kallas kujundlikku väljenduslaadi, mis ei võimalda järeldada, nagu oleks Vooglaid pannud toime riigivastaseid süütegusid. Seejuures ei saa kohtu hinnangul pidada ebakohaseks Kallase väärtushinnangut Vooglaidi enda mitmeti mõistetavate väljaütlemiste kontekstis.
Kohus jättis hagi rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kohtu hinnangul pidi Vooglaid taluma ka tema suhtes esitatud valeväiteid, kuna neil väidetel ei olnud isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu ning seetõttu need ei ületanud õigusvastasuse künnist. Kohtu arvates olevat Kallase poolt Vooglaidi kohta esitatud väited – ka need, mis ei vasta tõele – osaks poliitilisest debatist.
Eelnevat silmas pidades otsustas kohus jätta menetluskulud 80% ulatuses hagejate ja 20% ulatuses kostja kanda. Kuivõrd Kallase õigusabikulud ulatusid ligi 12 500 euroni, tähendab see, et kuigi kohus tuvastas tema poolt Vooglaidi ja SAPTK kohta valeväidete levitamise, peavad viimased hüvitama nüüdseks endise peaministri õigusabikulusid ligi 10 000 euro ulatuses, samal ajal kui praeguseks ELi kõrgele ametikohale tõusnud Kallas peab hagejate õigusabikulusid hüvitama vähem kui 2000 euro ulatuses.
Vooglaidi sõnul valmistab kohtu otsus tõsist pettumust. Tema hinnangul on ühelt poolt märgiliselt oluline, et Kallase poolne laimu levitamine leidis kohtus kinnitust, ent teiselt poolt on ilmselgelt absurdne lahendus, millega karistatakse rahaliselt mitte laimajat, vaid laimatavat. “Olukord, kus kohus tuvastab sinu suhtes laimu levitamise ja kohustab laimajat levitatud laimu ümber lükkama, aga samas paneb sulle kohustuse maksta laimajale ligi 8000 eurot, on ilmselgelt ebaõiglane ja seda määral, mis pilkab õigluse ideaali.”
Ligemale kaks ja pool aastat esimeses kohtuastmes kestnud menetluse käigus keeldus Kaja Kallas arutamast mistahes kompromissettepanekut, mis näinuks tema kohustusena ette kasvõi üheainsa vaidlustatud faktiväite avalikult ümber lükkamist.
Kohtuotsuse vaidlustamiseks on pooltel aega 30 päeva.
