Küüditanute mälestuseks avati eile Lääne-Virumaal Haljala alevikus mälestuskivi, millel on plaat kirjaga “Haljala valla kommunismiohvritele 14.06.1941 25.03.1949”, mis viitavad nii juuni- kui ka märtsiküüditamisele.
Teiste seas pidas kõne ka riigikogu liige, ajaloolane Anti Poolamets (EKRE), kes viis riigikogu vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma poolt kommunismiohvrite mälestuseks pärja. Rahvuskonservatiividest olid avamisel veel riigikogu liige Evelin Poolamets, Haljala vallavolikogu aseesimees Leo Bergström ja Haljala vallavalitsuse liige Pille Brergström.
Anti Poolamets märkis, et esimene mälestusmärk represseeritutele avati suure rahvahulga juuresolekul 1989. aastal Viru-Jaagupi kirikaias õpetaja Madis Oviiri poolt. On eriline, et kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamine ei ole tänaseni katkenud. Poolamets tänas mälestuskivi püstitajaid, öeldes, et avamisel on taas tunda ärkamisaegset vaimu. Ühtlasi kutsus ta ohvrite mälestuse jäädvustamist jätkama. Mälestusmärki oleks vaja ingerisoomlastele ning 1937. aasta suure terrori ajal hukkunutele
Haljala alevikuvanema Margus Laigu sõnul oli mõte mälestuskivist õhus juba ammu. Sobiv graniitrahn leiti Aukülast Tõnureinu talust, mis oli kündmsie käigus maa seest välja tulnud.
Mälestuskivi kujundas kiviraidur Mait Mäemets Karitsa külast. Infostendid valmistas Tauno Jõeveer Rakveres.
Kohaliku ajalooõpetava Egon Metsa sõnul küüditati praeguse Haljala valla aladelt 1941. aastal ja 1949. aastal kokku ligi pooltuhat inimest.
