Kui sotsiaaldemokraat Rainer Vakra käis aastaid tagasi Riigikogus välja Põxiti ehk põlevkivist loobumise plaani, nimetas seda Martin Helme juba siis energiakindluse hävitamise, kalli elektri tegemise ja Virumaal sotsiaalse katastroofi korraldamise plaaniks.
Ühtlasi ka plaaniks hävitada Eestis viimanegi tööstus ja inimeste elatustase ning ostujõud elektrihinnaga, mis on nii kallis, et võtab silma märjaks ja nii ebakindel, et hakkad kujutama ette, nagu elaksid 60-ndate Albaanias.
Nii ongi juhtunud. Täna räägitakse üha kõvema häälega, et põlevkivitööstus tuleb säilitada, seda eriti olukorras, kus Eesti end veebruaris Venemaast lahti ühendab.
Faktikontrollijad lastakse küll lahti, kuid ilma nendetagi on fakt see, et enne midagi paremaks ei lähe, kui EKRE valitsusse ei saa.
Kurioosne on tagantjärgi lugeda tollase Isamaa ettevõtluse ja IT-ministri Kristjan Järvani targutust 2022. aastast, et nii odavat elektrit pole võimalik põlevkivist toota.
See oli siis, kui EKRE esimees Martin Helme kutsus valitsuse vastu kõrge elektrihinna vastu meelt avaldama, sest Eesti põlevkivist on võimalik elektrit toota hinnaga 3 senti kWh eest, kuid valitsus lihtsalt ei taha nii odavalt elektrit rahvale anda ning katab maad selle asemel tuulikumonstrumitega.
Pärast seda, kui Martin Helme väitis ETV „Esimeses stuudios“, et energiakriis ei ole paratamatu ja kinnitas taas, et Eesti saab vaid oma ressursse kasutades viia elektrihinna 30 euroni megavatt-tunni kohta, lendas peale Delfi kurikuulus „faktikontroll“, kes pärast pikki analüüse pidi järeldusena tunnistama, et „erinevaid soodustusi ja hüvitisi tehes võiks müüa elektrit ükskõik millise hinnaga“.
Igatahes üheselt ümber lükata ei suudetud. Meenutagem.
Valitsus kiitis 2022. aasta augusti lõpus heaks energia universaalteenuse eelnõu, millega pannakse Eesti Energiale kohustus müüa alates oktoobrist elektrit ka universaalteenusena. Valitsus pole veel konkreetset hinda välja öelnud, kuid majandus ja- kommunikatsiooniministeeriumi prognoositavad hinnad jäävad 100-200 eurot megavatt-tunni eest vahemikku.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme aga leiab, et eelnõu pole Eesti tarbija aitamiseks piisav. Tema sõnul saaks tunni eest küsida vaid 30 eurot megavatt-tunni kohta.
„Ma täiesti kindlalt võin väita, et Eestis on võimalik müüa absoluutsele enamusele tarbijatest – ja ma räägin ka ettevõtjatest – elektrit 30 euroga megavatt,“ ütles Martin Helme neljapäeval saates „Esimene stuudio“.
Helme lisas, et Eestis ei ole mingit energia puudujääki, me saaksime katta nõudluse Eesti enda tootmisega ja et meil on peaaegu kahekordne nominaalvõimsus sellest, mis on meie tiputarbimine üldse olnud.
Helme sõnul oleks tarbijale võimalik pakkuda elektrit 30 eurot megavatt-tund, kui riik maksaks hinnale lisanduva CO2 kvoodi ise kinni. See oleks 12 korda odavam augusti keskmisest elektri tunnihinnast, milleks oli 361,35 eurot megavatt-tunni kohta.
Hiljem Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus võrdles Helme pakutavat tunnihinda 2020. aastaga ja ütles, et peale seda pole miskit muutunud ehk et ka elektri hind ei tohiks tarbijale kallimaks muutuda.
