Euroopa Komisjoni neljapäeval avaldatud aruandes kiidetakse Eesti õigusriigi head tervist, ent juhitakse tähelepanu ka teemadele, mis veelgi tähelepanu vajavad ning kriitikat saanud asjade hulgas on mõned Kaja Kallase valitsuse tegemised Riigikogus.
BNS vahendab: “Negatiivset tähelepanu on tänavuses raportis saanud Riigikogus kasutatud obstruktsioonimeede ja eelkõige sellega kaasnenud valitsuse praktika siduda seaduseelnõude vastuvõtmine usaldusküsimusega. Ehkki tegemist on põhiseadusega kooskõlas oleva erandliku võimalusega valitsusele, piirab selline meetod oluliselt nii avalike arutelude pidamise võimalust kui ka huvigruppide kaasamist õigusloomesse ja seeläbi saab kannatada tõenditel põhinev poliitikakujundamine, ütleb raport.”
Just see on see, millele on pikalt tähelepanu juhtinud EKRE, kes pöördus vastava protestiga ka Riigikohtu poole, kuid tolle seisukoht jäi laias laastus valitsust toetavaks.
Väidetavalt tunnustab Euroopa Komisjon Eestit kui kohtusüsteemi digitaliseerimise poolest esirinnas olevat riiki, kus kohtuasju menetletakse kiiresti. Digiriigi osas on neil küll õigus, kuid mitte kohtuasjade menetlemise kiiruses – näiteks Tartu abilinnapea Kajar Lemberi “süüasi” lõppes peaaaegu kümneaastase menetlemise järel õigeksmõistmisega, sarnane näide on kohtunik Eveli Vavrenjuki ja paljude teiste puhul.
Raport sedastab sedagi, et erakondade rahastamise raamistiku tugevdamiseks vajalikke norme ei ole jätkuvalt muudetud. Jätkuvalt vajab tähelepanu kohtunike järelkasvu tagamine, sest ametiga kaasneb märkimisväärne töökoormus ja noortel talentidel ei ole ameti vastu suurt huvi. (BNS)
