Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Kert Kingo pöördus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo poole kirjaliku küsimusega, mis puudutas lastekaitseseaduse ja sellega seotud teiste seaduste muudatusi puudutavat eelnõu.
Selle eelnõuga muudetakse muuhulgas karistusseadustikku ja võimaldatakse sotsiaalkindlustusametil isiku taotlusel ümber hinnata isiku suhtes kehtiv lastega töötamise piirang ja teatud tingimustel piirang kehtetuks tunnistada.
Teisisõnu puudutas küsimus seda, miks võimaldab seadusemuudatus pedofiilias karistuse saanud isik hiljem lastega edasi töötada, sest tutvustatud eelnõu järgi pedofiilidele sellisel juhul, kui karistus on aegunud, piiranguid ei ole.
Umbes kuu aja eest tutvustas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Eero Merilind lastekaitseseaduse eelnõu, mille sõnastus oli pehmelt öeldes ehmatav, sest sealt sai välja lugeda, et tulevikus võiksid pedofiilid lastega töötada.
EKRE saadikud tõstsid selle küsimuse teravalt üles ning lõpuks lubas komisjoni esimees segadust tekitanud osa sõnastuses uue pilguga üle vaadata.
„Seaduse muudatusettepanek on, et need inimesed, kes on pedofiiliakaristuse saanud ja kellel on karistus lõppenud, need tegelikult võivad töötada,“ ütles eelnõud tutvustanud komisjoni liige Eero Merilind.
Asi lõppes sellega, et koalitsioon võttis vaheaja, mil sotsiaalkomisjon kogunes erakorraliselt ning seejärel eelnõu teine lugemine katkestati, et teemat enne kolmandat lugemist komisjonis edasi arutada.
„Selgus on kindlasti parem kui mitteselgus ja me vaatame selle üle. See, et pedofiilid lastega töötada ei saa, on igale mõistuspärasele inimesele selge,“ ütles komisjoni esimees Madis Timson hiljem meediale.
Nüüd rõhutas Signe Riisalo Kert Kingo küsimusele vastates, et tegelikult ikka ei võimalda kehtiv lastekaisteseadus ega selle eelnõuga tehtavad muudatused karistatud pedofiilil lastega töötada.
Ta lisas, et selle eelnõuga tehtavad muudatused ei luba karistatud pedofiilidel lastega töötada ka siis, kui nende karistus on ära kantud ja karistusandmed on kantud arhiivi – see on eluaegne keeld, mis kehtib ja mis eelnõuga ei muutu.
Teiseks selgitas ta, et küsimuses viidatud eelnõuga ei muudeta karistusseadustikku ega anta sotsiaalkaitseametile õigust lastega töötamise piirangut ümber hinnata ja seda kehtetuks tunnistada.
Riisalo väidab, et Kingo poolt viidatud eelnõuga üksnes täpsustatakse lastekaitseseaduses reguleeritud lastega töötamise piirangu ümberhindamise korda. „Kõik nimetatud, eelnõuga tehtavad muudatused on tehnilised ja täpsustavad ainult neid toiminguid, mida sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium ja karistusregister teevad piirangu ümberhindamisel ja nende andmete kuvamisel päringu tegijale,“ kirjutas Riisalo. „Lisatavad sätted tagavad, et piirangu ümberhindamist taotlevatel isikutel, kelle taotlust ei rahuldata, oleks vähem võimalusi vaidlustada neile ebasobiv otsus menetluslike küsimuste tõttu. Seetõttu on vajalik, et sätted oleksid tehniliselt võimalikult täpsed.“
