Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule, et hoida raha oluliselt kokku. Näiteks on ettepanek võtta raha ära Rail Balticu projektilt, samuti nähakse kokkuhoidu energeetikas taastuvenergia valdkonnas ja nn kliimamuutuste leevendamise osas. Kokkuhoiukohti oleks ligi 270 miljoni euro ulatuses.
EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:
*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.
*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.
*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.
Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.
*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.
Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.
