in

EKRE fraktsioon andis üle arupärimised peaministrile allakukkunud ründedrooni ja Ukrainasse sõdima mineku kohta

Esmaspäeval oli sügisistungjärgu avapäev ning EKRE fraktsiooni saadikud Martin Helme ja Varro Vooglaid andsid Riigikogu juhatusele üle arupärimised Kagu-Eestis allakukkunud võõrdrooni ja sellega seonduvalt riigikaitse(tuse) kohta, aga ka välisminister Tsahkna lubaduse kohta “Peame Ukraina julgeoleku tagamisel enda naha mängu panema”.

“Arupärimine on meil muidugi peaminister Michalile ja aru tahame pärida meie Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta. Kes selle siia lasi, kes teadis, millal tuli, mis ründedroon see on? Ja kuidas on kindlates kätes Eestiga, kuidas on paremini kaitstud Eestiga?” selgitas Martin Helme.

Varro Vooglaid tutvustas oma arupärimist: “Soovin anda üle arupärimise peaminister Kristen Michalile. Arupärimine on, nagu öeldud, suunatud peaministrile ja käib Kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta. Teatavasti 1. septembril avaldati ajalehes Postimees välisminister Margus Tsahkna artikkel, mis kannab kõnekat pealkirja “Peame Ukraina julgeoleku tagamisel enda naha mängu panema”. Minister Tsahkna loomulikult ei kavatse enda nahka mitte kuskil mängu panna ja ta ei kavatse minna vabatahtlikuna Ukrainasse rindele ega midagi muud sellist teha. Küll aga kutsub ta selles artiklis üles ja annab avaliku kinnituse, et Eesti on valmis saatma Ukrainasse kuni kompanii suuruse maaväe lahinguüksuse.

Järjekordselt ilmneb sellega seonduvalt, kui vähe on valitsuse liikmetel austust põhiseaduse vastu, sest teatavasti põhiseadus sätestab paragrahvis 128 täiesti ühemõtteliselt, et ainult Riigikogul on õigus langetada selliseid otsuseid, mis puudutavad Kaitseväe kasutamist Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ainult Riigikogul, mitte valitsusel! Riigikogu aga pole teatavasti seda küsimust isegi mitte arutanud, rääkimata vastavasisulise otsuse langetamisest. Ja sellega seonduvalt on meil peaministrile mitmed küsimused, muu hulgas küsimus selle kohta, kuidas on võimalik selline tegutsemine, mis on selges vastuolus põhiseadusega.”

Mõlemad saadikud kritiseerisid ka seda, et neljapäevasel kvoorumita jäänud erakorralisel istungil ei lasknud Riigikogu esimees neid arupärimisi üle anda, kuigi seadus seda lubaks.

Varro Vooglaid: “Tegemist on arupärimisega, mille oleksin soovinud anda üle juba eelmisel neljapäeval erakorralisel istungil. Aga paraku seda võimalust istungit juhatanud Lauri Hussar meile ei andnud – minu arvates selgelt õigusvastaselt. Põhiseadus ütleb paragrahvis 70, et Riigikogu on erakorralisel istungil otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Aga see ei tähenda, et istungi rakendamisel ei oleks võinud anda üle arupärimisi ja eelnõusid, sellepärast et see ei eelda mingit otsustusvõimelisust. Aga see selleks. Igal juhul ei tea, miks sellist kiusu on vaja. Annan nüüd selle arupärimise üle.”

Martin Helme: “Eelmisel neljapäeval üks jõmikas rikkus räigelt jälle seadust, rääkimata sellest, et elementaarset viisakust ja parlamentaarset tava ta eiras ja keeldus vastu võtmast arupärimisi. No lihtsalt nagu hull teadlane, kes võtab kärbselt tiivad ära, et vaadata, mis juhtub – sest ta saab. Meil liberaalsuse režiimi ühe protsendi partei ka tegi, mis ta sai – näitas koha kätte kolleegidele. Täna jätkus tal siin sirget nägu, et pidada mingit kõnet sellest, kuidas me siin oleme kolleegid ja hakkame paremaks tegema asju. No ma ei tea, mind küll ajas naerma. Aga tegelikult ajavad nutma Eestis kõik asjad.

Nüüd, arupärimise anname üle. Mida siis saadi selle parlamentaarse süsteemi kõrge kaarega ülelaskmise vastu? Saadi kolm päeva – neljapäeva asemel sai arupärimise üle anda esmaspäeval. Tohutud võidud, näitasid alles.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid