Valetajate valitsuse poliitika tähendab tavainimestele üha järsemat ja raskemat Kolgata teed – statistikaamet teatab, et veebruaris peatunud tarbijahinnad kasvasid märtsis kuuvõrdluses 0,44 protsenti.
„Tegemist on järjekordselt väga suure kallinemisega kuises võrdluses ning halva uudisega nii Eesti ettevõtetele kui ka tarbijatele. Kasvavad hinnad söövad ära palgatõusu mõju ostujõule, mistõttu ei ole kasvamas ka müüginäitajad,“ kommenteeris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Majandusanalüütiku sõnul on hinnatõusu taga veidi kasvanud kütusehinnad, kuid kõrgema käibemaksu samm-sammult rakendamise pärast kallinevad ka teenused ja osa kaupade hinnad.
„Kaupmehed püüavad kliente jätkuvalt soodushindadega, mistõttu on võimalik paindlikult tarbides ja odavamaid kaupu ostes märkimisväärselt kokku hoida. Samas hinnaindeksis see ei kajastu, sest seal jälgitakse konkreetse ostukorvi hinna arenguid,“ selgitas Uusküla hinnastatistika tagamaid.
Luminori peaökonomisti hinnangul on taas hoo sisse saanud hinnakasv pärssimas Eesti majanduskeskkonda. „Eesti hinnatõus on terves Euroopas üks suurematest. See mõjub jätkuvalt negatiivselt Eesti majanduse hinnakonkurentsivõimele, mis on niigi palju kannatada saanud, sest hinnatase on võrreldes koroonaeelse tasemega märgatavalt rohkem tõusnud kui Euroopas keskmiselt,“ tõdes Uusküla.
