Aina kummalisem on vaadata, kuidas väikeses Eestis on vist omad (füüsika)reeglid ja -seadused.
Kui mujal maailmas piiratakse ja lõpetatakse tuuletööstuse toetused, siis meie mõtleme selleks välja uusi skeeme.
Kui mujal öeldakse selgelt, et tuulest toodetud elekter on kallis, siis meil korratakse väsimatult „odava elektri“ juttu.
Kui mujal peetakse otstarbekaks astuda samm tagasi, siis meil leiutatakse üha uusi “tõhusamaid” seadusepügalaid, et menetlused võimalikult kiiresti ja lühikese ajaga läbi suruda.
Kui mujal suunatakse projektid juba kahjustatud aladele (tööstusalad ja karjäärid), siis meil surutakse neid metsamaale ja rohevõrgustiku tuumaladesse.
Kui mujal pikendatakse uuringuperioode ja tehakse kumulatiivne mõjuanalüüs (linnustik, nahkhiired, ränded), siis meil kärbitakse välitööd miinimumini.
Kui mujal seotakse arendus kogukonna nõusoleku ja õiglase kasujagamisega, siis meil piisab formaalsest „kaasamisest“ ja kohtuga hirmutamisest.
Alles hiljuti tuli Tartu Ülikool / Kliimaministeerium välja ülevaatega varasematest teadustöödest, mille kohta Triin Veber kommenteeris, et tuulikutest pärineval infrahelil pole negatiivseid mõjusid. Järeldusena ei peetud vajalikuks määrata ka tuuliku ja elamu vahelist miinimumkaugust – sest kõik on justkui korras ja hästi…
Ka Maaleht püüdis selle uuringu kinni ja tõlgendas seda veel lennukamalt, väites, et infraheli muudab une koguni paremaks.
Et selgemat pilti saada, tasub vahelduseks pilk suunata mujale. Näieks Uppsala ülikooli professor Ken Mattsson esines Kopenhaagenis loenguga “Separating Myth from Fact on Wind Turbine Noise” ja tõi välja järgmise:
Levinud müramudelid (nt Nord2000-põhised lahendused) alahindavad järjekindlalt madalsagedusmüra ja infraheli ning ei arvesta tegelikke levitingimusi (atmosfääri kihistumine, maastik, interferents). Mattssoni füüsikaline lainelevi-mudel SoundSim360 näitab kõrgemaid tasemeid ja kaugemale ulatuvat levikut.
A-kaal (dBA) ei sobi madalsagedusmüra ja infraheli hindamiseks; vaja on C- või Z-kaalu ning vähemalt 1/3-oktaavi ribapõhist analüüsi, sh amplituudmodulatsiooni (AM) käsitlust.
Infraheli võib levida vähemalt ~10 km; soodsad atmosfääritingimused (inversioon, kanaldumine) võimendavad häiringut. Suurte tuulikute puhul soovitab Mattsson hoida asustusest 5–10 km kaugust.
Tootja deklareeritud helivõimsustase (Lw) võib olla ebastabiilne ja kõikuda üle 20 dB ööpäeva jooksul; seetõttu on vaja sõltumatuid kontrollmõõtmisi.
Vaata videost
Eestis on riigitasandil arutelu taandunud Kliimaministeeriumi ideoloogilistesse suunistesse ja infomulli. Pilku ei taheta kuidagi pöörata kodust kaugemale, kuigi mujal peatatakse arendusi ja korrigeeritakse standardeid. Seni pole tuuletööstus veel õnne õuele toonud – suurim võitja on arendaja – seda nii meil kui mujal – kelle rahakott paisub riiklike toetuste najal.
Kui tahame olla päriselt paremad, siis õpime teiste vigadest ja teeme otsuseid, mis teenivad MEIE loodust ja kohalikke inimesi.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
