in

Eesti osaleb järjekordses mõttetus Aafrika sisekonfliktis, turvates Mosambiigis fossiilsete kütuste ammutamist

Eesti kaitseväelased on käinud kahel täiesti läbikukkunud missioonil, kujuures Afganistanis said meie sõdurid ka surma ning Malis haavata. Nüüd aga võimutsevad esimeses Talibani islamiäärmuslased ning teises Vene-meelne režiim. Pole teada, kuidas tunnevad ennast meie missioonisõdurid, teades näiteks, et Afganistanis on sealsed naised taas orjade seisundis.

Eesti aga jätkab oma sõdurite saatmist igale poole mõttetutesse konfliktidesse.

Riigi Teataja kirjutab: “1.  Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses ”Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (uuendatud nimetusega EU Military Assistance Mission Mozambique, EUMAM Mozambique) 2025. aasta 31. detsembrini.

2.  Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu missioonile Mosambiigis.”

Nagu Barkhane missioonipiirkonnas kaitses Eesti missioon Prantsuse koloniaalhuve (uraanikaevandused), nii kaitseb ta Mosambiigis gaasimaardlaid, mis rohepööret arvestades on nonsenss, sest tegu on fossiilse kütusega. Ennekõike aga on Eesti sattunud järjekordsesse neegririigi kodusõtta endiste koloniaalisandate egiidi all. Aga Mosambiigi põhjaosas asuvad gaasimaardlad on ka rohepöörde ajastul nõutud ja eestlased on taas ühes mõttetus sõjas – riik peab niigi sõda islamiäärmuslastega, nüüd aga oleme kommunistliku võimuparteiga ühel pool sisekriisis. Nagu Malis olime mõnda aega ühel poolel valitsuse tellitud Vene erasõjaväega Wagner – sellistest konfliktidest peaks Eesti iga hinna eest hoiduma.

AFP-STT-BNS – Mosambiigis põgenes kolmapäeval Maputo vanglast enam kui 1500 vangi, kes kasutasid ära kolmandat päeva kestnud rahvarahutusi, mille põhjustas hiljutiste valimiste võitja kinnitamine.

Politseiülem Bernardino Rafael kinnitas pressikonverentsil, et pealinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel asuvast range režiimiga vanglast põgenes kokku 1534 kinnipeetavat.

Põgeneda üritanute seas sai kokkupõrgetes vanglatöötajatega surma 33 ja haavata 15 inimest. 

Rafael lisas, et armee toetatud otsinguoperatsiooni tulemusel vahistati umbes 150 põgenikku.

Umbes 30 põgenenud vangidest olid seotud relvastatud rühmitustega, kes on viimase seitsme aasta jooksul olnud rahutuste ja rünnakute taga Cabo Delgado põhjaprovintsis. 

Mosambiigi valimisjärgses vägivallas on viimaste ööpäevade jooksul surma saanud paarkümmend inimest, kelle seas kaks politseinikku.

Mosambiigi ülemkohus kinnitas esmaspäeval, et alates 1975. aastast võimul olnud Frelimo partei võitis 9. oktoobril peetud valimised. Need olid juba vallandanud rahutused.

Relvastatud jõugud ründasid politseijaoskondi, karistusasutusi ja muud taristut, ütles minister, lisades, et kinni on võetud üle 70 inimese. Kokku on valimisjärgsetes rahvarahutustes hukkunud üle 150 inimese.

Miks on Eestile vaja selliseid missioone Aafrika džunglites, kui riik peaks valmistuma potentsiaalseks sõjaks Venemaaga? Aga Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus ei otsusta ise, ta täidab “suurte” käske käia koloniaalsõdades sõdimas.

Uued Uudised