Erakond Eesti 200 tagandas eile Reformierakonna toel Lauri Laatsi (Keskerakond) Riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirühma esimehe kohalt, uueks juhiks tõstis end Eesti 200 liige Ando Kiviberg. Tema sõnul esitab Laats Gruusia olukorra kohta Vene välispoliitilisi narratiive.
Kiviberg rääkis ERR-ile, et Laatsi tagandamise eesmärgiga kutsus teinegi Eesti-Gruusia parlamendirühma liige ning selle üks asutajaliikmeid Igor Taro (Eesti 200) Riigikogu liikmeid parlamendirühmaga liituma ning üleöö tekkiski 10 liiget juurde, valdavalt reformierakondlased. Nii tagatakse vajalik häälte ülekaal juhi mahavõtmiseks.
Laats ütles pressiteates, et tema tagandamise põhjus on parlamendirühm jõuga üle võtta ning kindel olla, et kõik tehtaks nii, nagu koalitsioon seda tahab.
Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmetele saatis kirja samuti selle rühma liige Anti Poolamets EKREst, soovides selles küsimuses rohkem tasakaalukust.
Poolamets kirjutab: „Kahjuks on ärategemise soovist mindud seda teed, et viiakse ka sõprusrühmade tegevused “uue poliitilise“ kultuuri tasemele, mida Te vastupidisel juhul küllap sügavalt hukka mõistaksite. Eriti halb, et praeguse käitumisega lähevad kaasa paljud saadikud, kellelt ootaks arusaama, et riikidevahelised suhted peaksid edasi toimima ka siis, kui istuv valitsus parasjagu ei meeldi või kui riigis on meid häirivaid probleeme. Eesti ei lõpetanud USA-ga suhteid, kui seal toimusid kuid kestvaid Black Lives Matters´iga seotud tänavarahutused.
Eesti peaks suhtlema riikidega, mitte üksnes parasjagu võimul olevate erakondadega. OECD valimiste raport kinnitas, et Gruusia parlamendi valimiste ajal oli akrediteeritud 23 177 vaatlejat 102 organisatsioonist, millele lisandus 1592 rahvusvahelist vaatlejat. Rahvusvahelised vaatlejad ei leidnud Gruusia valimistel selliseid rikkumisi, mis muudaks valimised mittelegitiimseks. See on ka alus, millest lähtuvalt peaksime sealse rahva valikuid hindama. Vene mõjutuskatsete kritiseerimine on teretulnud, aga selle kriitika teevad usutavaks need, kelle enda käed on puhtad. Eesti 200 saadikud ei ole teinud midagi, et Ukrainale erakordselt suurt kahju tekitanud avantürist Johanna-Maria Lehtme juhtum saaks kiire ja ausa lahenduse. Ma ei ole üheltki Eesti 200 liikmelt kuulnud isegi lihtsat vabandust, üksnes maha vaikimist või välisministri poolseid õigustusi.
Kahjuks toetasid Reformierakonna saadikud, kes nii nõudlikule kirjale alla on kirjutanud, verise Vene äri rahastaja Kaja Kallase jätkamist peaministrina ning aitasite teda vaatamata ümberlükkamatutele tõenditele edutada Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks. Koalitsioonisaadikud ei julgenud toetada isegi tema ida-äri uurimise komisjoni loomist. Äkki tulebki välja, millisest ämma kapist vene äri rahastamiseks summad leiti.
Te hoiate Riigikogu väliskomisjoni juhi kohal inimest, kelle juhtumit tuletab meelde ka Gruusia valitsus, näitamaks meie välispoliitika juhtide moraalitust. Mihkelson tunnistas meedias ise, et selliseid asju, mida tema tegi, ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha. Kas see ongi põhjus tema edutamiseks ja meie välispoliitika maine kahjustamiseks kogu rahvusvahelise üldsuse ees?
Eesti on Reformierakonna ja Eesti 200 välisministri eestvedamisel asunud aktiivselt rikkuma Viini rahvusvaheliste lepingute konventsiooni, mille järgi ei ole lubatud sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Väikeriigile on reeglitepõhise välispoliitika jätkumine eluliselt oluline. Paraku on Viini rahvusvaheliste lepingute konventsiooni rikkumise markantseks näiteks ka diplomaatise korpuse äärmuslaste paraadidele suunamine, asukohariikide ähvardamine samal teemal, mida tuleb käsitleda lubamatu poliitilise aktivismina diplomaatia sildi all. Ei tohi unustada ka Margus Tsahkna tänavaaktivismi Tbilisi tänavatel. Kahjuks läheb siia ritta ka meie tähtsaima liitlasriigi endise ja tulevase presidendi diplomaatilistel üritustel fašistiks sõimamine, mis on kõike muud, kui mõistlik välispoliitika. Ilmselt on see Eesti mainet tulevase USA administratsiooni silmis kahjustanud, kuigi soovite uskuda midagi muud.
See allakäigumuster, mis on kujundanud Eesti välispoliitikat viimastel aastatel, on paraku jõudnud sõprusrühmade hoogsa manipuleerimiseni. Pean seda kohatuks, parlamendikultuurile kahju tekitavaks.
Toetan praeguse sõprusrühma esimehe jätkamist, kes on hea Gruusia tundja ning hoidnud rühma juhina tasakaalukat joont.“
See piinlik protsess on järjekordne näide parlamentaarses kultuurituses, osutades üheselt demokraatia kadumisele ning opositsiooni rolli minimaliseerimisele teerullina ülesõitva diktatuurse koalitsiooni poolt.
