Korruptsioonivastase erikomisjoni ja Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisel avalikul istungil võeti eile luubi alla Rail Balticu projekti rahastamine ja sellega seotud riigi kohustused. Istungil osales videosilla vahendusel ka Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs. Istungil osalenud EKRE fraktsiooni liikme Anti Poolametsa sõnul kuulis ta Andris Kulbergsilt palju huvitavat.
„Arvestades Rail Balticu lähteandmete põhjalikku muutumist, näiteks algusaastatel arvestati Venemaalt ja SRÜst pärit kaubavedudega ning hinnati RB kaubavedude mahuks 80 % ja reisijateveo mahuks 20 %, siis nüüd on hinnangud muutunud vastupidiseks, oletatakse et reisijaid tuleb 80 % ja kaubavedusid 20 %. Kas uute andmete ning raudtee mitmekordse kallinemise valguses, lisaks suure dotatsiooni vajaduse tõttu peale valmimist, on ikka otstarbekas projektiga jätkata? Või on võimalus, et valitsusjuhid tulevad kokku ning ütlevad ausalt, et projekt ei tasu end praegusel kujul ära?“ küsis Poolamets Kulbergsilt.
Kulbergs vastas, et projekt on nii kaugele viidud, et peatamine oleks väga raske, sest on sõlmitud valitsuste vahelised kokkulepped, maad kokku ostetud, Euroopa Liit on projekti juba finantseerinud ning ehitusfirmadega on sõlmitud hulk kokkuleppeid.
Seejuures tegi Kulbergs projekti senise juhtimise ja planeerimise kohta teravat kriitikat: ta märkis, et 2030. aastaks on ebatõenäoline raudtee valmis saada; ta rääkis, kuidas Lätis jäi projekt pooleteiseks aastaks venima, sest projekteeriti lisandina nn “raudteelt lennukisse” pagasiprojekti, mille vastu tundis huvi ainult 5 % reisijatest; RB Riia terminal on algsest 5000 ruutmeetrist kasvanud 18 000 ruutmeetriseks ning nimetatud muutused ei kajastunud kulupoolel; algselt plaaniti RB vedada 3,2 miljonit reisijat, nüüd juba 7 miljonit; tuluanalüüs pärineb 2017. aastast, kui arvestati ka Venemaa kaubavedusid; projektis on tehtud juba 160 muudatust, ehitatakse teistsugust liini, kui dokumentides kirjas; projekti on pandud palju lisasid, plaan aastast 2011, mille puhul oli sees ka Vilniuse-Kaunase RB osa, mis teeb ehituse oluliselt kallimaks; EL ei taha lisanduste ehitamist toetada, vaid üksnes põhitrassi; kahest rööpmepaarist on saanud üks; ajakava on lootusetult ületatud
Andris Kulbergs tegi ettepaneku moodustada Balti riikide ülene järelevalvekomisjon, tema sõnul praeguse rahastusmudeliga raudtee tähtajaks ei valmi.
Istungil kinnitas kliimaministeeriumi taristuminister Vladimir Svet (SDE), et järgmise aasta eelarvest võtab Rail Baltic 294 miljonit eurot.
Riigikontrolör Janar Holm täheldas, et projekt on läinud kaks korda kallimaks.
“On teadmata, millisest allikast kaetakse 2026.–2027. aastatel 338 miljonit eurot. See on hetkel teadmata ja hetkel ei ole teada ka see, mis juhtub pärast nelja-aastast planeerimist. Suured lootused on viimase otsa suhtes Euroopast tuleval rahal, aga need läbirääkimised seisavad alles ees,” lausus Holm.
