Esmaspäeval esitas EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets kaitseminister Hanno Pevkurile küsimuse nende negatiivsete mõjude kohta, mida tuulepargid tekitavad Eesti kaitsevõimele. Sama probleem on tõstatunud ka Rootsis – tuulepargid töötavad vaenlase heaks, sest takistavad segava häiretefooniga kaitseväel tolle väljapeilimist.
Anti Poolamets: “Meil on tükk aega olnud juba teada probleemistik, mis puudutab tuuleparkide negatiivset mõju Eesti kaitsevõimele. Tuletame meelde rootslaste otsustavat käitumist meretuuleparkide osas, mil nad oma rannikule keelasid parkide ehituse, ja ka järgnevad reaktsioonid Eestis. Ja peab ütlema, et Kaitseväe juhtkond on olnud murelik.
Samamoodi on tuugenid ja päikesepaneelid samuti väga tõsiselt tekitamas raadiohäireid. Ja sellest meetodist, millest juttu on olnud, et piirame ida suunal teatud joonega meie raadioluure ja muude seirevõimekuste huvides tuugenite ehitamist, sellest ei piisa.
Üks Eesti kuulsamaid ja parimaid raadioinsenere on öelnud väga lihtsalt – ma soovitan tema poole eraldi pöörduda –, et sõja ajal ei ole meil mingit muud võimalust, kui tuugenid esimesena õhku lasta, sest meie oma raadioside ei toimi selle müra, tohutu eetrimüra olukordades. Nii et teil on uus ülesanne, valmistada ette lõhkeainekohad iga tuugeni vundamendi juures, et see otsekohe õhku lasta, kui lähtuda kuulsa raadioinseneri ütlusest. Ehk see häirib Kaitseväe silmi ja kõrvu nii maal kui merel.
Samamoodi, kui vene allveelaevad peaksid tundma huvi Eesti ranniku vastu, siis tegelikult on neid väga raske avastada. Neid on praegugi raske avastada, sest meil ei ole piisavalt seiretehnikat, aga kui ehitatakse valmis Saare tuulepark, Liivi tuulepark, siis seal on raadiohäiringud erakordsed ja annab vastasele ideaalse võimaluse seal ennast peita ja teha, mida soovib.
Samamoodi on ju meie relvad pimedad nendes tsoonides, kui meil oleks vaja potentsiaalse vastase laevu tabada. Tuulealade piirkonnas, meretuuleparkide piirkonnas on häiringud nii suured, et meie täppisrelvad ei leia ennast enda täpsust seal enam üles.
Ja ka rahuajal on Kaitseväe uuringud tuvastanud kontrollmõõtmiste kaudu, et tuulikud tekitavad ja peegeldavad keskkonnas häiringuid, mis mõjutavad meie raadioside ja seirevõimet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadiohäireid, need ületasid hajaasustuse normeeritud elektrivälja tugevuse sajakordselt. Nendel häiringutel on mõju signaalluurele. Ja kõike seda, mis puudutab mereseiresüsteeme, seda kõike on kinnitanud mereväe ülem kommodoor Ivo Värk.
Nii et olukord on kehv. Ma leian, et iga tööstuse puhul, iga tuuletööstuse puhul tuleks teha eraldi töö ehk tuvastada häiringud. Nii nagu me tegeleme linnustiku uurimisega, nii peaks tegema iga tuugenitööstuse, tegelikult ka päikeseparkide puhul analüüsi nende mõjust kaitsevõimele ja julgeolekule, raadiohäiringute tekitamisele. Ootan lugupeetud ministri vastuseid.”
Anti Poolamets tegi arupärimise lõpus ka kokkuvõtte: “Lugupeetud minister! Hakkame kõigepealt mälu värskendama. 2011 ilmus Postimehe majanduse sektsioonis üks väga huvitav artikkel nimega, pealkirjaga “Pevkur tõrjuks tuulikud elamutest eemale”. “Sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi eelmise aasta viimasel päeval [Tsiteerin. – A. P.] ettepaneku keelata tuuleparkide ehitamine elumajadele lähemale kui kaks kilomeetrit, põhjendades seda müra ja varjutuse mõjuga [inimeste] tervisele.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juhi Ando Leppimani hinnangul tähendaks sellise keelu seadustamine tuulegeneraatorite püstitamise lõppu Eestis. “Kui see keeld jõustub, siis ei ole enam võimalik tuuleparke püsti panna. Hajaasustusega Eestimaal on iga natukese aja tagant mõni elumaja,” kommenteeris ta.”
Pevkur saatis keskkonnaminister Tamkivile kirja ja seal sisalduski ettepanek: miinimum kaks kilomeetrit. Ja sotsiaalminister kirjutas tabavalt, tõepoolest tabavalt, et vahel vaatad, et polegi nagu sama mees, et kunagi on päris mõistlikku juttu rääkinud, öeldes selles kirjas: tuulegeneraatorite toodetud energia positiivsetele mõjudele on viidatud erinevates töödes, kuid vähem on tähelepanu pööratud negatiivsetele mõjudele, müra ja varjutusega kaasnevatele võimalikele tervisekahjudele.
Aga täna esines minister ideoloogiatöötajana, mitte kaitseministrina, kes, hambad ristis, kaitseb julgeolekut ja kaitsevõimet. Muidu oleksite te juba ammu üks esivõitleja selle pärast, et tuulikute pealetungi piirata. Ning paraku jääb kehtima see, mis siinsamas puldis, need sõnad, mis tulid siitsamast puldist Kaja Kallase suust, et lugege mu huulilt, maksud ei tõuse. Me kuulsime vähemalt kaks korda ministri suust, et meie eelhoiatussüsteemid on õige head, nad on väga läbimõeldud. No te võite siis tõlkida selle rahvakeelde ehk asjad on väga halvad, asjad on väga halvad.
Meile aetakse kärbseid pähe. Nimelt, mereseireradarid on väga kehvas seisus ja need teie abimeetmed ei kompenseeri seda. See investeering, et näiteks meretuulepargi müra maha võtta, on väga-väga suur, ei ole ka õiget tehnilist lahendust, kuidas nii tohutu pargi piirkonnas üldse seda asja üles ehitada. Ehk siis juba lihtsalt lihtlabane tehnoloogiline lahendus on väga keeruline ja väga kallis.
Teisalt just ka me räägime uutest tehnoloogiatest, aga sellisel puhul sihuke hõiskamine ei ole asjakohane, et meil on kõik hästi, meil on kõik hästi. Ei ole kõik hästi, sest seda tehnoloogiat õpivad isegi need ühemehefirmad, kes praegu proovivad riigilt saada 700 miljonit eurot dotatsioone, nad täpselt ei tea, mida nad teevad.
Tõesti, Puna-Hiinas Xi võimu all püstitatakse neid tuulikuid, tuuakse see tehnoloogia siia teie tahtel ja me maksame maksumaksja taskust üüratuid summasid, selleks et Xi režiim saaks 70–80% nende tuugenitootmiste või siis tehnoloogilise poole pealt endale, mida me siia ostame. Juba see on ebaeetiline riigikaitselisest, julgeolekuliselt vaatenurgast. Nii et olukord on kehv. Ja lähen mõnede faktinäitajate juurde.
Tegelikult faktiliselt, kui neid tuugeneid püstitatakse, kehtib ka siis päikeseparkide kohta suurel määral, ehk ei arvestata raadioside planeerimisel piirkonnas asuvate tuuleparkide tekkivate kiirgusmõjudega. Piisavalt seda kindlasti ei tehta. Ei arvestata sellega, et sidevahendite side kaugus väheneb, sidevahendite side kaugus väheneb ka andmesiderežiimis, raadiolinkide ja sidetrasside planeerimisel ei arvestata signaali ja müra suhte vähenemisega, mida põhjustab tuuleparkide emiteeritud laiaribaline kiirgusmüra, mobiilsete tugijaamade levi kaugus väheneb, WiFi tugijaamade levi kaugus väheneb, GPS-i signaalide tugevus väheneb. Ja erinevates ilmastikutingimustes muutuvad tuulejaamade töörežiimid, mille tulemuseks Sommerfeldi tsoonis emiteeritakse muutuvaid elektromagnetilisi laiaribalisi häiresignaale ning kiirgusmüra. See on ülisuur müra, millest räägitakse. Ja olukord on ülitõsine.
Ma arvan, et te peaksite ise proaktiivselt võtma selle teema ette, mitte lohisema sabas tuulikuideoloogide ja nende subsiidiumide kerjajate ja korjajate selja taga, sest teie vastutusele jääb see, teie vastutusele. Ma tuletan isiklikult seda meelde, et teie lasite selle kergelt läbi, mida te siin nimetasite, ja jääte ka vastutama, kui meie raadioside olukord kaitseväes oluliselt halveneb.
Rootsi näide. Muidugi, ma tean, et Eestis pidi erinevalt Rootsist ka kliima kiiremini soojenema. Meie kuldsuud ja kuldajud on seda öelnud, Eestis soojeneb kliima kiiremini. Et ju siis seal Läänemere peal on mingi nähtamatu müür, et meil see kõik kiiremini toimub, et siis kui sauna kütad, siis universum läheb liiga kuumaks. Ehk siis me erinevalt Rootsist oleme väga hooletud oma seire tagamisel ja unustate ära, et meie oleme NATO eesliin, me oleme Venemaa piiririik, me peame siin nägema. Ja kui tehakse nalja ja vaadatakse ainult punkte, kuidas saaks ideoloogilisi punktikesi ja muinasjutte rääkida taastuvenergeetikast siis see on lubamatu.
Aga ma tsiteerin veel ühte raadioinseneri, kes kirjutas Saarte Hääles. Rene Liiver on tema nimi. Ta ütles: tuugenite lähedal ei aita passiivsonari keerukad signaalitöötlus‑ ja analüüsitehnikad, sest tuulikud on kokku seganud ütlemata valju sageduste kokteili, mille spekter pidevalt muutub, sellisel foonil on väga raske kui mitte võimatu eristada allveelaeva tekitatud heli.”
