Šveitsis ja Soomes on inimestel kodus mitmeid relvi ja pitseeritud laskemoona, mis on kodanikukaitse tähtis osa. Postimees uuris erakondadelt, kuidas võiks sellest eeskuju võtta Eesti, selle asemel et muuta relvade omamine keeruliseks.
Anti Poolamets (EKRE): Eestis kehtivat relvaseadust on muudetud pikka aega kahjuks nii, et relvad oleks üha raskemini kättesaadavad just Eesti kodanikele. Kahetsusväärselt on Euroopa Liidu normid laienenud isegi ajaloolistele relvadele ja seadnud kollektsionäärid üpris keerulisse olukorda. Riigi käitumine peaks olema vastupidine ja soosima oma kodanike relvade omamist mõistlike reeglite alusel, ent piirama seda õigust välismaa kodanikele.
Vene ja Valgevene kodanikelt ning halli passi omanikelt relvalubade äravõtmise eelnõu esitas EKRE riigikogu menetlusse juba 2022. aasta märtsis. Lõpuks, pärast pikka venitamist, võeti meid kuulda ning oldi nõus ka sellega, et relvaeksam peab toimuma üksnes riigikeeles.
Sõjaväerelvade hoiule andmise osas tuleks talitada vastutustundlikult, mitte ülejala.
Sõjaväerelvade ja suuremate laskemoonakoguste omamist võiks soosida Kaitseliidu liikmetele. Nad on üksteise silma all ning ülemused saavad hinnata, kellele on sobilik relvi koju lubada. Teemat peaks kaaluma ka reservväelaste osas, ent sel puhul tuleks rakendada korralikke filtreid, näiteks lubada relvi kodus hoida teatud kategooria inimestel – reservohvitseridel, ajateenistuses rühma- või jaoülema kohal teeninud meestel, kellele on tehtud põhjalik taustakontroll.
Šveitsi üldrahvalikku kaitseväe mudelit tuleks Eestis rohkem rakendada. Ka Soomelt on meil relvaasjanduses palju õppida. Meie tugevus nendega võrreldes on Kaitseliidu olemasolu, sest analoogse organisatsiooni keelas Soome jaoks Stalin 1944. aasta vaherahulepinguga. Kaitseliidu kaudu relvade laiem omamine oleks ka kõige kiirem lahendus praegusel rahutul ajal relvade omamise õiguse laiendamiseks. Mäletatavasti korjasid okupandid 1940. aastal esimesena relvad ära just Kaitseliidult, sest relvastatud vabatahtlikud kujutasid vallutajate jaoks õudusunenägu.”
