Esmaspäeval kuulas Riigikogu ära EKRE saadikute arupärimise peaminister Michalile ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta ning pärast valitsusjuhi destruktiivseid vastuseid esines kõnega rahvuskonservatiiv Anti Poolamets.
“Nagu ma oma küsimuses juba märkisin, peaminister jooksis ise enda väga madala lati alt täna veel kord läbi. See klišeede pildumine oli lihtsalt tüütumast tüütum, sellepärast et vaadake ise neid küsimusi. Kui see ei ole julgeolekupoliitiline küsimus, siis mis üldse julgeolekupoliitiline küsimus on, mis asi see on?
Kaitsevägi ju valmistub suure osa ajast, kui ei ole suurt kriisi, mingiks kriisiks, mis veel ei ole juhtunud. Aga nüüd on need intsidendid päris teravad, ohtliku agressorriigiga piiriintsidendid, drooniintsident, mille puhul me ei tea siiani paljusid asjaolusid. Ehk siis see näitab, et te ei austa ka opositsiooni, sest me peame infot saama. Mida hullem on infosulg ja mida rohkem klišeesid loobitakse, seda umbusklikumaks me muutume.
Tänagi oli näha, et jäite vahele ühe teemaga, mis oli üks kõige olulisem. Keegi on andnud teile PR-soovituse, et ärme sellel teemal räägi, et kas oli laevale mineku plaan olemas või millal ta tekkis. Selge, et kui oleks julgem, asjalikum ajakirjanik, siis ta uuriks seda asja edasi. Aga eks meie Kaitsevägi ei ole ka liiga jutukas selliste asjade puhul, mis ebaõnnestuvad. See on teada, ametkondlik ringkaitse. Aga mida kaasa toob olukord, kui sihuke ringkaitse jätkub? Olukord läheb veel hullemaks, sest info kinnimätsimine süvendab neid probleeme.
Lihtsalt korraks sõjaajaloolise ekskursina tuletan meelde, kuidas Prantsusmaa kaotas teises maailmasõjas üsna kiiresti Saksamaale. Noori kindraleid ei kuulatud. De Gaulle oli särav sõjaväelane. Aga vanade jutt jäi peale: teeme nii, nagu vanasti harjunud.
Ja praegu on see oht, et me ei ole paindlikud, me ei reageeri ei drooniteemadele adekvaatselt, droonimüüri asemel meil on võib-olla üks ilus joonis ainult A4-l. Tegelikkus on päris kurb, kus me oleme oma droonivõimekusega. Ja tahan märkida, et just droonivõimekus on väikeriigile, nii droonikaitse kui ‑ründevõimekus on väikeriigile jõukohane saavutada. Me ei ole ju hävituslennukite ostmise projektidesse läinud. Ma räägin droonidest, mida Ukrainas valmistatakse garaažides, kus valmistatakse droone, isegi seirevõrk on osaliselt tehtud, vähemalt kunagi algselt, päris lihtsate vahenditega. Nüüd on ta aina paremaks ja peenemaks läinud Ukrainas. Aga ka siin on meil loosungid. Paraku on liiga palju, mis on viltu läinud selles ja mis on tegemata.
Ehk siis, kui me veel vaatame sedasama intsidenti, millest täna juttu on, siis tegelikult on see keeruline ükskõik millisele riigile, ka Soome mereväele. Te kujutate ette, kui kümneid tuhandeid tonne naftat täis tanker liigub merel, siis mis te panete käsipidurit või, isegi kui see kapten ühel hetkel hakkab alluma, siis ega see laev kohe seisma ei jää. See kõik on väga keeruline. Ja kui ta ei taha seisma jääda, siis on ka Soome sõjalaevadel, kellel on laevastik, päris raske selliseid suuri laevu peatada. Ehk siis pähkel ka Taani-sugusele mereriigile, pähkel isegi Suurbritanniale sellise kiirelt liikuva võimsa laeva kinnipidamine.
Ja seetõttu ma arvan, et need küsimused olid kümnesse, kui meil endal on väga madal võimekus. Ma tuletan meelde, et Admiral Pitka oli meie lipulaev, 75 meetrit pikk. Ja sellel teemal võttis kenasti sõnaga ka härra Kõuts, kes ütles, et aga mida te tahate siis, meil ei ole merekõlbulikku laeva, kes teatud lainekõrgusega on üldse võimeline mereoperatsioonideks Läänemerel. Selline oli Admiral Pitka, te lihtsalt lasite ta naelteks teha, sest see oli jõukohane riigikaitse, mida te olete aastaid ajanud. Ja täna me sööme suppi, mida siis keedeti, selle jõukohase riigikaitse suppi. Laevad, mis ei ole võimelisedki merele minema, Läänemerel isegi septembri korraliku lainetusega.
Siis alustame sellest, et mõtleme läbi, mida meil vaja on. Tuletan meelde, et kui Reformierakond oma esimese valitsuse moodustas pärast Ratase valitsust, esimese asjana tõmmati maha sellesama uue laeva ehitus, mis oleks olnud merekõlbulik. Nii et see on teie tegemata töö, et üldse natukesegi keerulisema ilmaga Eesti Kaitsevägi oleks võimeline merel opereerima tõhusalt. Samamoodi tõmbasite kaks helikopterit esimese asjana maha. Jõukohane riigikaitse! Jõukohane ehk jõuetu, kui päris eesti keelest tõlkida. Väikeriigil kaks korralikku helikopterit, mis vähemalt kannataks selle olukorra välja, kus üks on remondis ja teine lendab. Ei olnud vaja, tõmmati maha teie enda erakonna kätega. Nii et alustame valmistumist kõige elementaarsemast.
Teiseks, nagu Martin Helme märkis, teeme koostööd võimekate mereriikidega. Nüüd on Läänemeri NATO sisemeri. Miks me ei kaasa Soomet, miks me ei kaasa Rootsit, miks me ei kaasa Taanit? Ja miks te lähete katsetama asju, milleks te ei ole võimelised? Selles ongi küsimus, kas meil on liitlasriigid või ei ole. Kas Taani laevastik ei ole võimeline meie saarte juurde tulema toimetama? Kas Rootsi võimas laevastik ei ole võimeline Läänemerel opereerima või üle mere sõitma? See ei võta ju kaua aega. Ei, te lähete ragulkaga püüdma tankerit. Teil ei ole merekõlbulikku alust, millega seda kinni pidada. Tehke oma järeldused. Muidu me ei õpi, muidu need õppetunnid ei ole õpitavad.”
