Rakvere linnavolikogu liige Anti Poolamets (EKRE) leidis eilsel arutelul linnaarhitektuuri üle, et Rakvere on püüdnud seni arhitektuurivõistluste kasutamisega hoida linnaruumi kõrget kvaliteeti. Parimaks näiteks on Pärdi muusikamaja – väga tiheda sõelaga arhitektuurikonkurss, mille osavõtjate arv oli Eesti ajaloo kõrgemaid, jäädes alla üksnes KUMU ehitamiseks korraldatud konkursile.
“Praegune linnavalitsus viib meid ajas tagasi, sõites üle linna üldplaneeringus kehtestatud nõudest, mille järgi peab suure mõjuga avalike hoonete puhul korraldama vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurikonkursi. Seda hakatakse kasutama pretsedendina ka mujal Eestis ning sõna levib ka arhitektide hulgas, et Rakveres ei aeta asju enam nii nagu peaks,” lausus ta.
Poolamets ütles, et oluline oleks kokku viia arhitektid ja praegune linnavalitsus, ent linnavalitsuse esindajad (ja ka kohalik meedia) ignoreerisid üritust. Selline väiklane peitupugemine viib järjekordsete arhitektuurialaste möödalaskmisteni, mis jäävad linnaruumi monumentideks pikkadeks aastakümneteks, tuletades meelde, et avalik võim lasi üle nurga.
Poolametsa sõnul tuleb arendajate tegevust tervitada ning ka Grossi keskus ei oleks erand, kui seataks eesmärgiks võimalikuks kõrge kvaliteediga linnaruum, mille loomise abivahendiks peaks olema arhitektuurikonkurss. „Rakvere peab olema jälle Eesti arhitektuurikaardil, peame olema nõudlikud“ rõhutas Poolamets.
„Kehva mulje jätab ka asjaolu, et kui kohal on kaks endist linnaarhitekti ja Arhitektide Liidu esimees, siis kohalik meedia oma nägu ei näita. Tegu on ometi kõige päevakajalisema küsimusega, sest juba paari nädala pärast hakkab volikogu Grossi keskuse planeeringuga seotud otsuseid langetama. Jääb mulje, et kohalik meedia vaikib sündmusi maha ja esindab üksnes ühte poolt, jättes nii kõrvale hea ajakirjanduse põhimõtted, millega ajakirjandus peaks peegeldama ühiskonnas toimuvat. Siis oleks nad võinud üllatusega kuulda, et endine Rakvere linnaarhitekt Oliver Alver, kes on olnud ise Rakvere kõrghoone idee üks autoreid, leiab, et praegusel kujul ei tohiks Grossi keskuse projektiga jätkata, vaid kuulutada kiiresti välja arhitektuurikonkurss,“ nentis Poolamets.
„Miks kohalik võim koos kohaliku trükimeediaga väldib tuimalt võimalusi olukorra parandamiseks – see on põnev kuid veidi kõhedust tekitav küsimus,“ kommenteeris kohtumist üks osalenu.
Eesti Arhitektide Liidu korraldatud Rakvere avaliku ruumi arutelu oli osaliselt ajendatud Rakveres Lai 21 detailplaneeringust, mille puhul on vaidlusküsimuseks, kas linn saaks ja peaks nõudma eraarendajalt arhitektuurivõistluse korraldamist. EALi ekspertide arvates on Lai 21 kavandatava arenduse maht ja Rakvere linnaruumile avalduv mõju sedavõrd suur, et tegu oleks ühe olulisema arhitektuurivõistlusega kogu linnas pika aja jooksul.
Kaasus tõstatas olulise küsimuse Eesti linnaplaneerimise praktikas: kas ja kuidas peaks omavalitsus juhtima linna ruumilisi arenguid? Kas kurb tegelikkus on see, et kui leidub arendaja, kes soovib linnas midagi rajada, siis toetatakse tema tegevust kartuses, et ehk muidu keegi ei investeerigi linna arengusse? Või peaks omavalitsus siiski selgroogu näitama ruumilise arengu juhtimisel ning kvaliteetse linnakeskkonna loomisel?
Rakvere kaasus tõstatas ka küsimuse avalikust ruumist: mida me avaliku ruumina mõistame ning kas erakapitalil rajatud kesklinnas asuv hoonestus ja selle ümbrus võib samuti olla avalik ruum?
Arhitektuurivõistlused on demokraatlik viis leidmaks parim lahendus arhitektuuri või ruumilise planeerimise valdkonnas. Hea tava kohaselt korraldatakse võistlus ennekõike juhul, kui kavandatakse linnaehituslikult keskses kohas asuva või suurt avalikku huvi pakkuva ehitise ning kesksema avaliku ruumi, väljaku, tänava või pargi projekteerimist, samuti suurema ja kesksema hoonestusala planeerimist.
Endine linnaarhitekt Oliver Alver ütles Grossi torni kavandist, et kui selline töö võidaks konkursil, oleks Eesti arhitektuuriga halvad lood.
Alver lausus, et ettevõtja Oleg Grossi poolt keskväljaku äärde pakutud tornhoone kavandiga ei tohiks edasi minna ja kui selline töö võidaks arhitektuurivõistluse, siis näitaks see, et Eesti arhitektuuriga on lood halvad.
Arhitektide liidu korraldatud arutelul oli kohal kaks endist linnaarhitekti. Vestlus vedas aastatel 2007 kuni 2012 Rakvere linnaarhitektiks olnud Raul Järg. Ta rääkis, et linnaplaneerimine on pikaajaline protsess: vestlust peeti eelmisel aastal valminud riigigümnaasiumi hoones, aga selle planeerimist alustati juba tema ametiajal.
