Kolmapäeval oli Riigikogus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine, kus EKRE seisukoha ütles välja saadik Anti Poolamets.
Anti Poolamets: “Kõigepealt teile üks päevauudis: “Homme on Eestis elekter ligi 100 korda kallim kui Soomes.” See on meie silmapaistev energia‑ ja maksupoliitika juba täna. Võib-olla ka homme ja ülehomme.
Seda arutelu võiks jätkata, kui tihti me sellises olukorras oleme. Ja seesama kehtib ka Rootsi kohta. Need on meie tähtsamad väliskaubanduspartnerid. Ehk maksupoliitiline geniaalsus toob tagajärgi. Me näeme, et rahvas vaesub, majandus kiratseb, ettevõtted sulgevad uksi, aga ikkagi on leidlikkust, kuidas ettevõtetel ja kodumajapidamistel hapnik kinni keerata. Ja need on just teemad, mis puudutavad käesolevat eelnõu, sest aktsiisid, ennekõike bensiiniaktsiis, mõjutab igaühte.
Vaatame siis majandusolukorda. Eestis lisandus 2024. aastal 43 500 makseraskustes leibkonda, mis on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Ühe aastaga. 4500 leibkonda oli hädas eluaseme ja kodulaenu tasumisega. See ongi hiiliv majanduskriis. Ja nendes oludes me ei tohiks süvendada aktsiisipoliitikaga väga oluliste valdkondade allakäiku. Liberaalsetest hüüdlausetest, millega roheenergeetilisi õhulosse ehitada, ei piisa.
Aga ma märgin, et tegelikult nendel ei ole liberalismiga mitte mingit pistmist. Rohepoliitika on vasakäärmuslik leiutis, mis tapab meie konkurentsivõimet ja mis mingite meetoditega on ka liberaalidele siis hinge läinud. Kuidagi on see nipp vasakäärmuslastel õnnestunud, et nad on nakatanud ka liberaalid, kes kunagi rääkisid konkurentsivõimest. Ja praegu on kõik sammud konkurentsivõime lammutamise suunas.
Praegu on hinnanguliselt ostuvõime langus inimestel järgmisel aastal 10–12%. Kui Läti läks pangamaksude peale, Leedu juba ammu varem, siis meie läheme pensionide maksustamise juurde, lisandub 2%, tõstame käibemaksu ja laseme pankadel oma ülikasumeid jätkuvalt välja viia. Kliimakindla majanduse seadus, mis meil on just praegu arutusel, see on nagu majandusmõrvari unistus: kuidas saaks, kuidas saaks tappa ära Eesti konkurentsivõime? Keerame kohe põhja!
Lauri Läänemets täna infotunnis mainis, et Euroopas ei ole enam vabamajandus, vabaturumajandus. Tundub, et tal on õigus, et on mingi moodne plaanimajandus. Aga siin ei taheta isegi majanduskasvu, vaid öeldakse otse välja, et kiduge maailma päästmise nimel, kiduge pealegi, keerame kõik kinni. Veondusest kuni toidutootmise ja põllumajanduseni.
Nüüd, alkoholiaktsiis. Õlletootjad kinnitavad, et piirikaubandus tõuseb. Maksuamet kinnitab, et see on nii. Eesti on põhjamaa turistide jaoks kõrgete hindade tõttu muutunud ebaatraktiivseks. Laevadel ostetakse viiendiku võrra vähem õlut. Samal ajal Soome langetas lahja alkoholi aktsiisi. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ütles, et mõjud on nende sektoris juba näha. Ja 5%‑line aktsiisitõus ja käibemaksu tõus on hakanud turule oma jälgi jätma. Kogu kodumaine õllemüük, mille pealt saab riik aktsiisitulu, on langenud kokku 7%, ja see oli sellel suvel.
Nii et piirikaubanduse puhul on näha, et piiripoodides 2024. aastal ligi 30% müüdi rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil. Siis Läti piirikaubandus väga kiiresti kasvab. Praeguse seisuga on Eesti õlleaktsiis 48% kõrgem kui Läti määr. Tõsi, Läti plaanib ka tõstmist. Nii et alkoholiaktsiisi laekus vähem 19 miljonit.
Bensiiniaktsiis. Millised on tagajärjed? Autokütuse hinda hakkavad lähiaastatel ülespoole suruma needsamad maksutõusud ja veel täiendavad nõuded ehk transpordikütuste CO2 maksu tõttu lisandub 2027. aastast igale müüdud kütuseliitrile CO2 tasu. Nii et kütusemüüjad hakkavad kvooti ostma. Ja hinnanguliselt on sellel ajal juba oodata, et tuleb üle kahe euro liitri eest välja käia, ja diislikütuse puhul ilmselt sama lugu. Aga seegi on ju niigi kehvas seisus olevate ettevõtjate olukorra halvendamine.
Alkoholi puhul kannatab meie turismisektor, mis on meile kuldmune munenud 90-ndatest aastatest. Tõsi, kõik need loosungid on ilusad – vähendame, parandame, mõtleme inimeste tervisele –, aga reaalsus on see, et meil jääb raha vähem isegi spordirajatiste ehitamiseks, sest raha läheb Lätti, maksud sõidavad Lätti ja teisest otsast jäävad nad lihtsalt laekumata Skandinaavia turistide leiguse tõttu.
Meie turismisektor ju kannatas kõige rohkem COVID-i ajal. Ühe aastaga oli tulu langus üle miljardi. Ja tegelikult me peaksime mõtlema, kuidas see sektor saaks jalad alla. Aga samal ajal nüüd on tõusmas majutuse käibemaks, siis alkoholiaktsiis. Kuidas me siis aitame kaasa kõige rohkem kannatanud majandussektorile, kes kaotas miljardi? Kujutage ikkagi ette, et üks ettevõtja, kes maksab laenu, äkki on pool käibest kadunud. Ja pärast me teda ka ei aita.”
